Kohila valla prügiveomure võib sundida seadust muutma
30. detsember 2008, 17:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohila valla elanike prügiveoprobleemid tingisid vajaduse pöörduda riiklike institutsioonide poole jäätmeseaduse muutmiseks: eramajade elanikud ei soovi nimelt maksta igakuise prügi äraveo eest, sest neil lihtsalt pole selleks vajadust.
Kohila valla keskkonnanõunik Marjaliis Kivisaar rääkis Postimees.ee'le, et kui varem sai iga elanik endale ise jäätmevedaja valida ja temaga prügiveo tiheduse kokku leppida, siis 1. detsembrist hakkas kehtima uus kord.
2004. aasta maikuust jõustunud jäätmeseadusest tulenevalt on kohalikul omavalitsusel nimelt kohustus korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamiseks, kuid Kohila vallas rakendus korraldatud jäätmevedu alles 1. detsembrist 2008.
Valla avalikussuhete nõunik Eeva Kumbergi selgitusel võttis vahepeal aega jäätmekava koostamine ja rakendamine ning jäätmehoolduseeskirja koostamine ja ka praeguseks pole korraldatud jäätmevedu kõikides valdades rakendatud.
Kohila valla jäätmeveo konkursi võttis Cleanaway ning prügi viiakse ära lepingu järgi kord kuus, mis ongi tekitanud elanike pahameeletormi, kuna neil lihtsalt ei teki nii palju prügi. Kumbergi sõnul sätestab sellise jäätmeveo tiheduse aga jäätmeveoseadus.
«Juba jäätmevedaja konkursi eel püüdis Kohila vald muuta jäätmete vedamise tihedust harvemaks, kuid siis vaidlustas meie volikogu otsuse jäätmevedaja, kes nõudis, et vald täidaks seadusega ette kirjutatud nõudeid,» rääkis Kumberg.
Kivisaar täpsustas, et alguses taheti jäätmevedu korraldada kord kvartalis. Nõuete täitmine tõi aga kaasa elanike protesti ning uue korra vastu on usinalt allkirju kogutud. Kivisaare sõnul on osa inimestest kogunud allkirju vallavalitsuse vastu, osa aga seaduse muutmise poolt.
Inimeste algatus pole jäänud tähelepanuta. «Avalikul koosolekul jõudsime elanikega kokkuleppele, et toetame valla poolt nende kodanikualgatuse korras seaduse muutmiseks koostatud pöördumist peaministri ja õiguskantsleri poole,» rääkis Kumberg.
Kohila valla pöördumisega ühines tema sõnul ka Raplamaa omavalitsuste liit, kes saatis täiendatud pöördumise riigikogu esimehele, keskkonnaministrile, riigikogu keskkonnakomisjoni esimehele, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule.
Vallavolikogu 17. detsembril õiguskantslerile esitatud avalduse kohaselt ei ole jäätmeseaduse punkt, mis sätestab olmejäätmete regulaarse äraveo kohustuse vähemalt kord kuus, proportsionaalne soovitava eesmärgiga, kuna koormab liigselt üksi elavaid inimesi, pensionäre ja majanduslikult vähekindlustatuid.
Avalduses on märgitud, et selline kord riivab väga väikeses koguses jäätmeid tekitavate inimeste õiglustunnet ja neil kaob motivatsioon jäätmete sorteerimiseks, kui nad peavad maksma jäätmevedajale tühisõiduarve alusel. Vallavolikogu ettepanek on, et veosageduse määramine delegeeritaks kohalikule omavalitsusele.
Konteiner täitub üle aasta
Seoses igakuise prügiveoga on elanike jaoks probleemiks osutunud prügikonteinerite miinimumsuurus, mis on Kohila vallas 80 liitrit, kuid pärast pahameele tekkimist andis vald Kumbergi sõnul elanikele võimaluse kasutada väiksema koguse prügi äraandmiseks kilekotiteenust. Samas on sõltumata prügi kogusest veohinnaks siiski minimaalselt 34 krooni.
Põhjus, miks Kohila vald prügikonteineri miinimusuuruseks 80 liitrit määras, on Kumbergi sõnul seotud jäätmevedaja masinatega. «Jäätmevedaja ütles, et ta ei saa käidelda teistsuguse suurusega konteinereid,» selgitas ta.
Siiski on Kumbergi sõnul vallas palju selliseid inimesi, kellel tekib niivõrd vähe prügi, et ka kilekotiteenus ei lahenda probleemi. Ta tõi näite pensionäridest, kes on kogunud 80-liitrisesse konteinerisse prügi üle aasta ja ka selle ajaga on alles pool konteinerit täis.
Kumbergi sõnul on asi selles, et eramajas elavatel pensionäridel pole harjumust tarvitada pakendatud toitu ja toiduaineid.
«Selle vähese, mida nad on sunnitud pakendatult ostma, nad sorteerivad, puhastavad ja viivad pakendi, papi ja vanapaberi kogumiskonteineritesse. Koduahjus põletatakse see osa jäätmetest, mida on lubatud põletada,» kirjeldas ta.
Sama kehtib Kumbergi sõnul ka ohtlike jäätmete kohta: neid saab ära anda jäätmejaama, patareisid võtavad vastu ka poed, ravimeid apteegid jne.
«Biolagunevad jäätmed on krundil aianurgas kenasti suletud kompostikastis, sealt võetakse aeg-ajalt rammusat kõdu oma aiamaale. Ahju kütmisest tekkinud puutuhk laotatakse ka aiamaale või kasutatakse teede-radade täitmiseks,» jätkas ta.
Seda, mis üle jääb - riideid, elektripirne, muid pisijäätmeid - kogutakse Kumbergi sõnul 80-liitrisesse konteinerisse enamasti üle aasta.