Koolikott peab olema seljasõbralik

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Hästi valitud koolikott hoiab rühi korras ja seljavalud eemal.

FOTO: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images

Koolilapse seljakoti valimisse ei tohi suhtuda pealiskaudselt: valesti valitud kott tekitab palju probleeme tõsiste tervisehädadeni välja.

Eesti laste koolikott kaalub palju: tihti on täispakitud seljakott raskem kui 10–15 protsenti lapse kehakaalust, mis on tegelik soovitatav maksimum. Seega, kui kott on hooletult valitud, on lapsel õpikukoormat raske ja ebamugav kanda ning tulemuseks on tervisehädad, millest keeruline vabaneda.

Menukate Jeva seljakottide maaletooja Merle Rosma ütleb, et laps peaks kindlasti kandma toestusega seljakotti, kuni tema selg on muutunud tugevaks ja rüht välja kujunenud.

«See on muidugi erinevatel lastel erinev ja seetõttu on raske vanusepiiri seada,» tõdeb ta ja lisab, et kuuenda klassini võiksid lapsed siiski kindlasti seljatoestusega kotti kanda. «Esimesest neljanda klassini oleks soovitatav kanda kotti, mille toestus mõjub kogu selja ulatuses, viiendast klassist võib mõelda punkttoetusega kotile,» sõnab ta.

Supermarketite sooduspakkumistest, kus tihti enne kooliaasta algust tulevad müügile tundmatute tootjate soodsa hinnaga ranitsad, tasuks seega kaarega mööda käia – väga suure tõenäosusega ei ole nende ergonoomilisse disaini ülearu mõttetööd pandud ning seljasõbralikkusest on asi seetõttu kaugel.

Füsioterapeut Külliki Värä ütleb, et kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka koti rihmadele: eelistatud on laiad rihmad, mis jaotavad koti raskusest tingitud koormuse õlgadele ühtlasemalt. «Kitsad rihmad survestavad ühte väga piiratud ala, väsitavad õlgu ning tekitavad valu ja ebamugavustunnet nii õlgades kui seljas,» räägib ta. Iseenesestmõistetavalt olgu seljakoti õlarihmad reguleeritavad, et kotti kasvavale lapsele parajamaks kohendada. Seljakott peab seljas istuma nii, et koti ja lapse selja vahele ei jää vaba ruumi, kott toetub kindlalt vastu selga. Seda toetab ka see, kui asju seljakotti pakkides panna raskemad ja suuremad esemed selja poole.

Kindlasti tuleb seljakotti valima minnes laps kaasa võtta, et tulevast ranitsat selga proovida ning selle sobivuses veenduda. Kuigi kasvavatele lastele armastatakse asju tihti varuga osta, ei ole koolikott üks neist asjadest, kus seda Rosma sõnul harrastada maksaks: seljakott olgu pigem täpselt paras, sest nii on see kõige ergonoomilisem ja kasutusmugavus maksimaalsem. Paar aastat saab täpselt istuva ranitsaga läbi nagunii, nii et päris igal aastal uut seljakotiostu ette võtta ei tule.

Rosma lisab, et suuremad lapsed kannavad küll tihti seljakotti üle õla, kuid see ei ole kindlasti soovitav, sest koormab üht õlga ja tekitab halba rühti, selgroog võib jääda kõveraks. «Rühiprobleemide ennetamiseks tuleks jälgida, et seljatoestuse kõrgus oleks lapsele sobiv, see tähendab lõpeks vöökohal, mitte istmikul,» selgitab ta.

Sageli tahavad pisut vanemad lapsed seljakoti õlakoti vastu välja vahetada, kuid seda ei maksaks teha, sest seljakott on siiski rühisõbralikuim valik. «Seljakott, kui seda kanda mõlemal õlal, aitab

jaotada kantava raskuse ühtlasemalt, kott ei kipu õlalt ära vajuma ning asendi säilitamine on lihtsam. Lisaks jääb ära asümmeetriline kehaasend ja ühe kehapoole tunduvalt suurem koormamine, mis tekib kotti ühel õlal kandes,» räägib füsioterapeut Värä.

Kindlasti tuleks koti valikul silmas pidada järgmist:

  • Mis materjalist kott valmistatud on? Kas see on täiesti vaba kahjulikest ainetest nagu PVC, BPA, ftalaadid. NB! Paljud firmad on viinud kahjulike ainete sisalduse kasutatavates materjalides küll miinimumini, kuid pole neist täielikult loobunud.
  • Tähelepanu tasuks pöörata sellele, kas seljakott on vetthülgav: laps peab käima koolis iga ilmaga, mistõttu seljakoti materjal võiks vihmavalingu kinni pidada. On ka vahendeid, millega mitteveekindlat kangast veekindlaks muuta, kuid juba eelnevalt vett läbilaskev kott ei ole tõenäoliselt ka muidu kvaliteetne ja võiks jääda ostmata.
  • Koolikotil kuue- kuni kümneaastasele lapsele peaks olema korralik vahtplastist ventileeritav seljatoestus, mis toestaks selga kogu ulatuses, või osaline seljatoestus strateegilistes punktides.
  • Koolikotil, eriti algklassides, peaks olema ka tugevdatud põhi, et vältida koti kiiret kulumist ja raamatute ja vihikute kortsumist.
  • Koolikotil peaks olema pehmendusega S-kujulised õlatraksid, mida saaks rinnalt omavahel kinnitada. See tagab kandmismugavuse ja raskus ei ole nii tuntav. Traksid peaksid olema
  • tellitavad, et neid saaks reguleerida vastavalt lapse suurusele ja riietusele.
  • Väga hea, kui kotil on juures ka äravõetav lisakott võimlemisriiete, vahetusjalatsite või muude vajalike asjade tarvis.
  • Koolikotil võiks olla lisataskuid, kuhu pääseks kiiresti juurde pinalit või joogipudelit haarama. Neid olgu pigem rohkem kui vähem, nii püsib ranits paremini korras.
  • Hea, kui tootja on koti varustanud ka helkurribadega, et laps oleks liikluses nähtav ka pimedal ajal. Helkuri saab muidugi vajadusel hõlpsalt lisada. Seda tuleks kindlasti teha, kui see ostetud kotil puudub.
  • Kulumise seisukohalt on tähtis jälgida õmblusi ja millise materjaliga on kaetud koti siseõmblused. See võiks olla tekstiil, sest kilematerjal kaldub külmaga rabedaks muutuma. Koti alanurkadel võiks õmbluse vahel või peal olla kaitsekant kulumise vähendamiseks.
  • Kui koti õmblustel niidid narmendavad või on õmblused lohakalt tehtud, võiks see olla esimene märk, et säärast ranitsat lapsele kindlasti osta ei tasu.

Puhasta ettevaatlikult

Koolikotti tuleb aeg-ajalt puhastada. Esmalt võiks katsetada märga lappi, aga kui sellega kotti korralikult puhtaks ei saa, tuleks eelistada leige, umbes 30-kraadise vee ja pehme harjaga käsitsipesu. Kui kotil on äravõetav seljatugevdusplaat, tuleks see enne eemaldada. Kuivatada tuleks varjus, mitte ereda päikese käes. Kindlasti ei tohiks kotti tsentrifuugida või kuivatis kuivatada. Pestud ja kuivanud kott tuleks sisse pritsida vett tõrjuva kaitsevahendiga, et taastada materjali veepidavus ja määrdumiskindlus.

Nipp!

Kui on teada, et koolikott saab seljas kandmiseks liiga raske olema, võib täiesti vabalt kaaluda lapsele ka väikese ratastel kohvri hankimist. Eestis veel mitte nii väga levinud trend on välismaal, paikades, kus seljakotid liiga rasked, juba väga menukas

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles