Kasvav trend: Eestis registreeritud sõidukid satuvad välismaal üha enam õnnetustesse

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaal liiklusõnnetusse sattudes ära liiguta sõidukeid sündmuskohalt enne, kui õnnetus on vormistatud.
Välismaal liiklusõnnetusse sattudes ära liiguta sõidukeid sündmuskohalt enne, kui õnnetus on vormistatud. Foto: Monkeybusiness Images / PantherMedia / Monkeybusiness Images

Euroopa vallutamine isikliku autoga on muutunud järjest populaarsemaks. Aga nagu siinpool riigipiiri, ei ole ka välismaal keegi liiklusõnnetusse sattumise eest kaitstud.

Tänavu kaheksa esimese kuuga on ERGO kindlustusse jõudnud 911 avaldust välisriikides juhtunud liiklusõnnetuste kohta, milles on osalenud Eestis registreeritud sõiduk. Kõige enam on õnnetusi toimunud Soomes, Saksamaal, Rootsis, Venemaal ja Poolas.

«Autoga Euroopas reisimine kogub populaarsust ning paratamatult tuleb piiri taga ette nii pisemaid plekimõlkimisi kui ka raskemaid liiklusõnnetusi. Sel aastal on koguni iga kuues kindlustusseltsis avatud liiklusõnnetuse toimik seotud õnnetusega, mis on toimub väljaspool Eestit,» ütles ERGO transpordikahjude vanemkäsitleja Raido Orulaid.

Kõige enam on tänavu Eestis registreeritud sõidukitega välisriikides avariisid toimunud Soomes (211), Saksamaal (146), Rootsis (106), Venemaal (66), Poolas (56) ja Lätis (50). Suvisel ajal sagenevad õnnetused ka populaarsetes suvituspiirkondades nagu Prantsusmaal (28), Itaalias (26) ja Hispaanias (18).

Välisriikides toimunud õnnetuste kasvavast arvust enam teeb kahjukäsitlejatele muret juhtide vähene teadlikkus, kuidas avarii korral tuleks edasi tegutseda. Reeglina on tegemata vajalik kodutöö, sest liiklusõnnetuse korral kehtivad kõikjal selle riigi seadused, kus õnnetus juhtus. «Mõnes riigis on politsei sündmuskohale kutsumine kohustuslik ja kui juht pole sellest teadlik, tuleks igal juhul politseid teavitada. Näiteks Venemaal ja SRÜ riikides tuleb avarii korral kindlasti kutsuda politsei,» selgitas Orulaid. Samuti peab Venemaal pöörduma kannatanu enne riigist lahkumist ise süüdlase kindlustusandja poole. Kui aga õnnetuse põhjustaja on Eesti sõiduk, siis võib tulla Venemaalt tagasi Eestisse ja pöörduda siin oma kindlustusseltsi.

Lisaks reisidokumendile, juhiloale ja auto tehnilisele passile tuleks välisriiki sõites kindlasti kaasa võtta ka liikluskindlustuse poliis. Kindluse huvides tuleks alati kaasa võtta ka rohelise kaardi originaal, mis väljastatakse küsimise peale kindlustusettevõttest tasuta. Samuti on tark hoida autos universaalset vormi «Teade liiklusõnnetusest».

Soovitused välisriigis liiklusõnnetuse korral käitumiseks:

  • Taga sündmuskohal ohutus, et ei tekiks uusi õnnetusi ja lisakahju;
  • Kui inimesed on viga saanud, siis kutsu viivitamatult kiirabi;
  • Ära liiguta sõidukeid sündmuskohalt enne, kui õnnetus on vormistatud;
  • Täida blankett «Teade liiklusõnnetusest» ja teavita politseid, et saada õiged juhised;
  • Küsi näha teise osapoole liikluskindlustuse poliisi, märgi üles kindlustusseltsi nimi, asukohariik ja võimalusel tee poliisist pilt;
  • Ära allkirjasta ühtegi paberit enne, kui sa ei ole kindel, millele täpselt alla kirjutad;
  • Õnnetusasjaolude hilisemaks välja selgitamiseks tee võimalusel pilte sündmuskohast ja vigastusi saanud autodest;
  • Kui sündmuskohale tuleb politsei, ära lahku õnnetuskohalt, ilma et sulle jääks mõni dokument, kus on kirjas liiklusõnnetuses osalenud isikute ja sõidukite andmed ja õnnetuse asjaolud;
  • Kui politsei ei anna sulle kohapeal õiendit liiklusõnnetuse kohta, siis küsi vastava politseiosakonna kontaktandmed, kust on võimalik hiljem vastavat õiendit saada;
  • Tunnistajate olemasolul on vaja üles märkida kõikide tunnistajate kontaktid ja võimalusel võtta neilt seletuskirjad;
  • Informeeri esimesel võimalusel kindlustusandjat ning saad teada edasised juhised.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles