Analüüs: soodushinnaga toitude seas on vähe tervislikku

Millist toitu pakuvad poeketid oma sooduskampaaniates? Tabelis on välja toodud seitsme poeketi pakkumiste analüüsi tulemused.

FOTO: Tervise arengu instituut

Kaubanduskettide sooduspakkumised ahvatlevad rahvast poodi – kui antakse poolmuidu, tuleb ju osta! Kui aga heita lähem pilk sellele, mida meile soodsalt pakutakse, avaneb tihti üsna trööstitu vaatepilt, kirjutab Tervise Arengu Instituudi toitumisteadlane Tagli Pitsi.

Seitsme kaubandusketi novembrikuu sooduspakkumiste reklaamides pakuti erinevaid toite ja mittealkohoolseid jooke kokku ligi 500.  Saamaks ülevaadet, kui kasulikud need pakkumised ka tervisele on, vaatasime need üle toitumispüramiidist lähtuvalt. Teatavasti ütleb toidupüramiid, et alumistel korrustel asuvaid toite nagu leib ja teised teraviljatooted ning puu- ja köögiviljad tuleb tarbida kõige enam. Vahepealsetelt korrustelt, kus asuvad piimatooted, toidugrupp liha-kala-kana-muna ja lisatavad toidurasvad, mõõdukalt ja püramiidi tipust, kus asuvad suhkur, maiustused, karastusjoogid, saiakesed ja näksid, kõige vähem.

Enamasti maiustused ja näksid

Teraviljatoodete ja kartuli grupist pakkusid poeketid novembris soodushinnaga kokku ligi 50 toitu. Puu- ja köögiviljade korruse tooteid pakuti kokku ligi 70. Piima ja piimatoodete grupist oli pakkumistes esindatud 70 toodet, toidugrupist liha-kana-kala-muna pisut üle 110 toote. Lisatavaid toidurasvu pakuti ligi 20. Maiustuste ja soolaste näkside grupist oli sooduspakkumiste lehtedel aga kokku ligi 160 toodet.

Nagu näha, tehakse soodustusi peamiselt püramiidi tipus asetsevatele toitudele ehk maiustustele, karastusjookidele ja soolastele näksidele. Nii näiteks pakuti kokku soodsalt 14 erinevat jäätist, 14 šokolaadi või šokolaadibatooni, 13 sorti šokolaadikomme, 12 erinevat sorti küpsist või präänikut, 11 nimetust glasuurkohukest, üheksa eri kooki, üheksa nimetust kartulikrõpse, seitse eri karastusjooki ja seitse mahlajooki.

Tegelikult peaks inimese päevane magusatarbimine piirduma kahe kuni nelja portsjoniga, kusjuures üks portsjon on näiteks kaks teelusikatäit mett, moosi või suhkrut, kümme grammi küpsist, kommi või šokolaadi, 100 grammi karastus- või mahlajooki, väga väike tükike kooki või kolmandik glasuurkohukesest. Seega, süües ära 100 grammi šokolaadi, saab inimene juba kümme portsjonit magusat.

Tervislikku vähe

Püramiidi esimeselt ehk soovituslike päevaportsjonite arvult suurimas toidugrupis oli see-eest soodustusi tagasihoidlikult. Enamik neistki oli makaronidele, magusatele hommikusöögihelvestele või magusatele müslibatoonidele. Tavalist kartulit ja friikartuleid pakuti mõlemat võrdselt kahel korral. Rukkileiba pakuti soodsalt neljal korral, samas kui peenleiba ja saia kokku kuuel korral. Korra oli sooduspakkumistes esindatud ka tatar ning täisterakaerahelbed.

Puu- ja köögivilju peaksid inimesed sööma päevas kokku viis kuni üheksa portsjonit ning enamik neist võiks tulla värskete või külmutatud toodete hulgast. Tegelikkuses aga pakuti soodsalt valdavalt konserve - 20 korral ning värskeid puuvilju pakuti soodsalt seitsmel ning köögivilju vaid viiel korral.

Palju pakuti mahlu ja nektareid – 17 korda. Päevase ühe puuviljaportsjoni võib küll asendada mahlaga, kuid liigne mahlatarbimine ei ole samuti hea. Positiivsena võiks välja tuua ühe sooduspakkumiste lehe, millel on alati kohe esilehel mitmed värsked puu- ja köögiviljad.

Piimatoodetest andsid tooni maitsestatud jogurtid jm sarnased tooted, mida oli soodsalt saada 21 korral. Juustusid pakuti 16 nimetust, toorjuuste kaheksa, sulatatud juuste kuus ning hallitusjuuste viis  nimetust. Piima ei pakkunud soodsalt ükski leht, keefiri oli pakutud kahes lehes.

Poolfabrikaadid ülekaalus

Väga pikk oli sooduspakkumiste nimekiri toidugrupis liha-kana-kala-muna. Kahjuks aga peab siingi ütlema, et maitsestamata ja taisemat ehk siis tervislikumat liha leidus pakkumustes kõvasti vähem kui kõikvõimalikke sinke-vorste-poolfabrikaate. Kui maitsestatud sealiha oli soodsalt saada kümme ja  kanaliha seitse nimetust, siis maitsestamata versioone oli vastukaaluks vastavalt vaid neli ja kaks.  Samuti pakuti vähe kala: värsket kahel ning külmutatud kala kahel korral. Kõige enam pakuti sinke (13), viinereid-sardelle (8) ning pihve-kotlette-lihapalle (8).

Kokkuvõttes võiks öelda, et valdav osa pakkumistest sisaldab liiga palju soola või suhkrut ja rasva ning samal ajal väga kesiselt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid.

Selline tasakaalustamata toit aga on üheks südame-veresoonkonnahaiguste peamiseks riskifaktoriks. Liigselt tarbitud energia ja sellest tulenev ülekaal, liigne rasv, liigne sool ja suhkur toidus on kõik need, mis võivad meid haigeks teha. Õigeid toiduvalikud tehes saame seda riski vähendada, eriti oluline on süüa iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Tehes ka sooduspakkumiste lehelt tarku valikuid ning vältides ahvatlusi, on võimalik hoida oma toidulaud tunduvalt tervislikum ning seeläbi olla ka ise tervem.

Järgmine kord sooduspakkumiste lehte saades tasuks enne ummisjalu poodi minemist veidi aru pidada, kas meil enamikke neist toitudest ikka on vaja? Äkki saab odavama, maitsvama ja tervislikuma toidu, kui valmistada see ise võimalikult värskest toorainest. Mõttekoht on siin ka sooduspakkumiste tegijatele – kas ei oleks oma klientidest hoolides parem pakkuda soodsamalt just seda kaupa, mis nende tervist toetab?

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles