Kütuse hinnatõus jätkub Eestis suure hooga Vaata, mis hinda ennustatakse!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Nafta hinnatõusu jätkudes võib aasta lõpus bensiini liitrihind ulatuda kuni 1,6 euroni.

FOTO: Dmitri Kotjuh / Jarva Teataja /

Nafta hind on viimastel päevadel teinud erakordselt suure kasvu maailmaturul. Hinnatõusust ei jää puutumata ka Eesti tarbija.

Alexela juhi Alan Vahti sõnul on maailmaturul nafta hind tõusnud alates eelmise aasta suvest, kui OPECi otsus 2017. aasta algusest vähendada naftatootmist 1,8 miljardi barreli võrra ööpäevas hakkas oma mõju avaldama. Lisaks mängib suurt rolli nafta hinnatõusus ka Venezuela majanduse ja naftatootmise kokku kukkumine. «Maailmaturu hind on tegelikult tõusnud rohkem, kui täna on tõusnud tanklahind,» sõnas Vaht ja lisas, et tegelikult oleks pidanud Eesti tanklates juba maikuust olema bensiiniliitri hind 1,43, kuid terava konkurentsi ja pingelise turu tõttu ei julge üksi kütusemüüja seda esimest sammu ette võtta. «Põhjus on aktsiiside tõusus, mille tõttu kümme protsenti turumahust on kaotatud Läti ja Leedu turgudele,» sõnas ta ja märkis, et näiteks transpordisektor on kolinud oma tankimise lõunanaabrite juurde, kus on hind 15 senti madalam. «Ükski tanklakett ei ole julgenud seda sammu ette võtta, et panna hind üle 1,4 euro. Eks ta selline psühholoogiline piir ole».

Vahti sõnul on hinda madalal hoitud ettevõtte marginaalide arvelt. «Aktsiis tuleb maksta, käibemaks tuleb maksta, kütuse tarnimise eest tuleb maksta maailmaturu hinda ja sinna tanklahinna vahele jääb ainukene komponent ja see on siis juurdehindlus, et katta kulud ja selle arvelt on siis neid allahindlusi tehtud,» rääkis ta. «Seda teravat konkurentsi, mis on hindu all hoidnud, seda näitavad ka need kampaaniad, on meil tehtud siin viie sendi kampaaniaid, mida pole varem Eesti turul pakutud, sest kõik tanklaketid on kaotanud mahtu ja teevad siis täiendavaid suuremaid allahindlusi, et seda kaotatud mahtu kuidagigi tagasi teha.»

Seda, kui palju on maailmaturu naftahind võrreldes Eesti tanklates oleva kütusehinnaga tõusnud, toob Vaht välja väikese arvutuskäiguga. «Väga jämedalt rusikareegel ütleb, et kümme dollarit barrelit on kümme senti liitrit,» sõnas ta ning lisas, et kui eelmise aasta juunikuus jäi 95 bensiini hind vahemikku 1,14–1,15 eurot liitrile ning  barrel maksis 50 dollarit, siis täna on naftahind 83 dollarit barrel, samas kui bensiiniliiter on 1,38. «Naftahind on tõusnud 32 dollarit barrel ja tanklahind 24 senti liiter, siia mahub sisse ka veel veebruaris toimunud aktsiisitõus, mis on 6 senti käibemaksuga,» kirjeldas ta olukorda.

Naftahinna tõusul ei näi aga niipea lõppu tulevat. Kõrge hinnani on viinud aga OPECi otsus vähendada naftatootmist, Venezuela majanduse kokku kukkumine ning USA sanktsioonide rakendumine Iraani suhtes. Olenemata sellest, et OPEC otsustas hiljuti kärpeid 1 miljardi võrra vähendada, pole sellest Vahi sõnul suurt abi, sest nõudlus nafta järele on suurem kui pakkumine ning riskid on liiga kõrged. «Turg on nii habras, et piisab vaid mõnest üksikust veast – oletame, et mingi naftatootmisüksus langeb rivist välja. Need riskid on nii suured, mis on seda hinda ülespoole kruvinud,» sõnas Vaht ja lisas, et kõiki riske arvesse võttes tõuseb nafta hind järgmise kuue kuu jooksul vahemikku 90–100 dollarit barrel. «Räägitakse kõval häälel ka seda, et hind võib tõusta üle 100 dollari barreli kohta.»

Kui hind peaks 100 dollarini barreli kohta tõusma, siis tähendab see Eesti tarbijale 20 sendilist hinnatõusu, mis teeb bensiini liitrihinnaks pea 1,6 eurot.

Neste turundus- ja kommunikatsioonijuhi Risto Sülluste sõnul on raske ennustada, kui kaua naftahinna tõus globaalsel turul veel jätkub. «Kütuste sisseostu hinnad on samuti ülespoole liikunud, kuid teiselt poolt on viimastel päevadel ka euro kurss dollari suhtes tugevnenud ja see on sisseostuhindade kiiret tõusu pisut tagasi hoidnud,» märkis Sülluste.

Ka Neste esindaja nõustus, et Eesti turul hoiavad hinnad suhteliselt madalal tugev konkurents. «Oluline mõju on ka kohalikul konkurentsil, mis hoiab Eesti turul hinnad normaaltasemest madalamal. Nagu ka viimaste nädalate sündmused ilmekalt näitasid, on Eesti kütuseturg väga heitlik ja seetõttu on pikaajalisemaid hinnaprognoose keeruline ette näha,» sõnas Sülluste, vihjates Olerexi avatud Taxify tanklale, mis mõni nädal tagasi kütusehinnad alla lõi.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul lisab nafta hinnatõus kindlasti survet jaehinnale, mistõttu ei saa välistada bensiini jaehinna tõusu lähiajal üle 1,4 euro taseme. «Siiski on oluline märkida, et suurim komponent bensiini jaehinnas ei ole mitte sisseostuhind, vaid selleks on riiklikud maksud (aktsiis, miinimumvarumaks ning käibemaks), mis tänaseks moodustavad juba ca 60 protsenti jaehinnast,» märkis ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles