/nginx/o/2018/01/18/7494841t1haf42.jpg)
Tarbijakaitseameti ja arvutite veebipoe laptopid.ee vaheline konflikt toodete allahindluse kuvamise üle võib lüüa õhu puhtaks teemal, kui pikalt võib kesta üks allahindlus.
Puhkes konflikt tarbijakaitse ja väikefirma vahel (7)
27. september 2018, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vägikaikavedu riigiameti ja väikeettevõtte vahel sai alguse 29. märtsil, mil amet koostas veebipoodi laptopid.ee haldavale firmale Sülearvutid OÜ märgukirja.
Pärast kuid kestnud kirjavahetust ja vaatlusi laekus 23. augustil juba ametlik ettekirjutus, milles amet süüdistab ettevõtet ebaausate kauplemisvõtete kasutamises, kuna paljudel toodetel oli püsivalt küljes märge «soodusmüük», «allahindlus», «lõpumüük» või «tühjendusmüük».
Tarbijakaitse leidis, et kuna nende toodete puhul ei olnud tuvastatav, millal soodustus algas ja millal see läbi saab, siis tegelikult müüdi kaupu tavahinnaga ja nende märgete kasutamine on tarbijate eksitamine. Täpsemalt oli tegemist kasutatud sülearvutitega, millel küljes kirje «vana hind», mille juures oli ka selgitus: «Vana hind on selle arvuti hind uuena».
Ettekirjutuse kohaselt tuli 14 aastat arvuteid müünud veebipoel selline hinnapraktika lõpetada, vastasel juhul ootab teda ees 9600-eurone sunniraha. See ajas aga ettevõtte juhil Virgo Rikil kopsu üle maksa ning ta peab ameti sellist tegevust pahatahtlikuks kaigaste kodarasse loopimiseks.
«Kasutatud sülearvuti juurde oli märgitud selle hind uuena, sest väga paljud kliendid uurivad, palju maksis arvuti uuena, et saada aimu eeldatavast kvaliteedist,» selgitas Rikk Postimehele. «Tarbijakaitseameti arvates oli see kliendi eksitamine, sest olgugi andmed kõik faktiliselt õiged, siis ametnik otsustas, et need eksitavad.»
Rikk märkis, et seaduses pole täpselt kirjas, kuidas hindasid kuvada võib, kuid tarbijakaitseameti arvates on nende ametnikul õigus ennast keskmise tarbija rolli seada ning otsustada, kas seadust on rikutud või mitte.
«Aprillis uurisin ametnikult seaduse kohta, mis täpselt määratleb, mitu korda võib teha soodustusi ning kui pikalt võib soodustus kesta. Seda kõike selleks, et vastavad muudatused kodulehel sisse viia ja seaduse vastu mitte eksida. Vastus saabus alles neli kuud hiljem ning selles teavitati, et sellist seadust polegi olemas,» oli Rikk kuri.
Seda väljendas ta ka sotsiaalmeedias:
Ta arvab ka, et tarbijakaitseametil pole ühtegi tõendit, mis tõendaks, et ettevõttelt menetluse ajal ametile esitatud andmed või väited valed oleks olnud. «Teisisõnu mõisteti meid süüdi ilma süütõendeid omamata.»
Samas leiab ta, et täpselt samamoodi kuvavad soodushindasid ka sellised veebipoed nagu Euronics.ee, Klick.ee, K-rauta.ee ja Bauhof.ee, kuid ühegi suhtes neist pole amet millegipärast menetlusi alustanud. Kokku olevat Rikki hinnangul selliseid «seaduserikkujaid» 600 ringis.
Rikk peab kokkuvõttes tarbijakaitseameti tegevust kiusamiseks, kuid selle ajendit ta aimata ei oska. «Tuleb jääda uskuma artiklit, kus öeldakse, et tarbijakaitseameti ametnikud saavad palka selle eest, mitu kirja nad kirjutanud on,» ütles ta.
Ainus võimalus ettekirjutus vaidlustada on kolme töötajaga ettevõttel minna nüüd riigiasutuse vastu kohtusse, kuid ettevõte seda teha ei kavatse. «Jääme oma liistude juurde ning müüme sülearvuteid edasi ega lähe riigi vastu kohtusse, sest isegi kui võidaksime, siis kohtukulud kasseeritaks ikka meie kui maksumaksja taskust,» ütles Rikk.
Tarbijakaitseameti pressiesindaja Pille Kalda ütles juhtumit kommenteerides Postimehele, et tarbijal on õigus saada kauba või teenuse kohta tõest ja korrektset teavet nii kauba olemuse, hinna kui muude omaduste kohta.
«Kui info eksitab tarbijaid, siis on see ebaausa kauplemisvõtte tunnus. Ebaausatele kauplemisvõtetele on tarbijakaitseamet viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu, sealhulgas teinud ka teavituskampaania, mis on tänaseni kättesaadav ostatargalt.ee veebis,» rääkis ta.
«Täpsemalt ei ole võimalik praegu kommentaare anda, kuna tegemist on pooleli oleva menetlusega,» märkis Kalda.
Kokkuvõttes on praegu olukord selline, kus kehtima jääb tarbijakaitseameti ettekirjutus, mis ütleb, et veebipoodides olevatel allahindlustel peab olema kindel alguse ja lõpu aeg – kui soodustus kehtib aga liiga kaua, siis on tegemist tavahinnaga ja mingisuguseid märkeid soodustuste kohta toodetel küljes olla ei tohi.