Eesti kohvijooja hindab kvaliteeti
30. september 2018, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleval kümnendil on kohvijoomine suurenenud enam kui 30 protsendi võrra, peegeldades üht kiiremat kasvu Euroopas. Ühes kvantiteediga on tõusnud ootused ka kohvi kvaliteedile, kuivõrd oleme võrreldes ülejäänud maailmajaoga joogi suhtes oluliselt nõudlikumad.
Baltimaade suurima kohviteenuse pakkuja Coffee Address esindaja Kristjen Sild on erinevate Euroopa riikide kohvikultuuridega tutvumiseks palju reisinud ning uurinud. «Kui Lõuna-Euroopas on populaarne tumeda röstiga kohv ja enim tarbitavaks kohvijoogiks espresso ning Põhja-Euroopas eelistatakse pigem heledapoolse röstiga filterkohvi jooke, siis Eesti inimene armastab 100 protsenti araabika ube, mis on heledama röstiga,» ütleb ta. Samuti hindab kohalik tarbija kõrgelt piimavahtu, mis muudab joogi siidjaks. Seejuures eristab Eestit võrreldes ülejäänud Euroopaga tendents eelistada värsket piima kõrgpastöriseeritud (UHT) piimale. «Seega on Eestis kõige olulisemaks teguriks kindlasti kvaliteet,» võtab ta kokku. Rahuldamaks kohaliku tarbija nõudlikku maitset, on eelduseks hoolikalt valitud tooraine ja õigesti seadistatud masinad.
Üha suurenevat kohvitarbimist kinnitavad ka mitmed jaeketid. R-Kioski tegevjuht Tiia Ilves märgib, et viimase viie aasta jooksul on kaasaostetava kohvi müük kasvanud ligikaudu kolm korda. «Lisaks traditsioonilistele kohvijookidele nagu espresso, latte ja cappuccino, on meie klientide seas väga populaarseks osutunud flat white, mis sisaldab topeltkoguses espressot ning on kaetud kreemja piimavahuga.» Ta lisab, et tulenevalt tihedast konkurentsist turul, on oluline trendidega kaasas käia. Seetõttu uuritakse pidevalt, milliste uute maitsetega tarbijaid rõõmustada.
Eesti kohviturg on Euroopa mastaabis väike, pakkudes võimalust muutustele tarbijakäitumises kiiresti reageerida. Sildi sõnul on paindlikkus endaga kaasa toonud selle, et sageli analüüsitakse Eestit lakmuspaberina, kuidas erinevaid kohvijooke ja trende tarbijate poolt vastu võetakse. «Kindlasti oleme kvaliteeti taga ajades heas mõttes hullud. Oleme kokku puutunud olukorraga, kus seadme tootjal ei jäänud muud üle, kui Eesti turult kogutud tagasiside põhjal teha olulisi arendusi ja täiustusi seadme osade disainimisel, rahuldamaks ka kõige nõudlikuma tarbija vajadusi. Seetõttu võime öelda, et Eesti kohvisõber on andnud olulise panuse ka teistes riikides pakutavate kohvijookide kvaliteedi arengusse,» räägib ta lõbusalt.
Eestit iseloomustab võrreldes ülejäänud Euroopaga ka väikepoodides ja tanklates müüdavate kohvijookide kõrge kvaliteet. Sild ütleb, et see on tingitud turul valitsevast tihedast konkurentsist, mis nõuab masinate professionaalset seadistamist tarbijate eelistustele vastavaks ning ajendab ettevõtteid kasutama üha kvaliteetsemaid kohviube. «Seetõttu võime kioskeid ja tanklaid kindlasti pidada kaasamüüdava kohvi suunanäitajateks ja seda uhkusega,» lisab ta. R-Kioski tegevjuht Tiia Ilves tunnistab, et kvaliteedi tagamiseks on aastate lõikes tehtud suuri investeeringuid. «Ometi tasuvad need end kuhjaga ära, kui klient ütleb, et meie kohv ei jää alla peenetes kohvikutes pakutavale. See on R-Kioski jaoks suur tunnustus, mis sunnib parima kohvielamuse pakkumiseks veelgi enam pingutama,» ütleb ta lõpetuseks.
Homme, 1. oktoobril tähistatakse rahvusvahelist kohvipäeva.