Lugeja küsib: kas saan lõpetada töölepingu enne lepingul olevat tööle asumisaega?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Töölepingu sõlmimine.

FOTO: Toomas Huik / PM/SCANPIX BALTICS

«Kui olen sõlminud töölepingu, mille tööle asumise tähtaeg veel ei ole kätte jõudnud, ja soovin praegu seda lõpetada enne lepingul olevat tööle asumise aega, kas mul on mingeid takistusi või kohustusi selle tööandaja ees ja kas ma saan ilma igasugu põhjuseta seda lepingut lõpetada päeva pealt?» soovis lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Greete Kaar:

«Leping loetakse sõlmituks siis, kui pooled on kõigis neile olulistes punktides kokkuleppele jõudnud ja seda oma allkirjadega kinnitanud. Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg võivad erineda. See tähendab, et töötaja ja tööandja sõlmivad töölepingu, kuid tööle asub töötaja töölepingu sõlmimise kuupäevast erineval kuupäeval.

Töölepingu lõpetamiseks on töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatud konkreetsed nõuded. Isegi kui töötaja ei ole töö tegemist alustanud, on antud juhul tööleping sõlmitud, mida on võimalik lõpetada üksnes TLS-s sätestatud korras.

Selgitame kõigepealt, et TLS § 85 lg 1 kohaselt võib töötaja tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Teisisõnu on töötajal igal ajal õigus esitada tööandjale töölepingu ülesütlemisavaldus. Tähtajalist töölepingut töötaja korraliselt üles öelda ei saa, välja arvatud juhul, kui see on sõlmitud teise töötaja asendamiseks (näiteks lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendamiseks). TLS § 98 lg 1 kohaselt tuleb korralisest ülesütlemisest ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1 sätestab, et tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega näiteks kui töötaja esitab tööandjale ülesütlemisavalduse 01.10.2018, hakatakse etteteatamistähtaega lugema alates 02.10.2018.

Töölepingu ülesütlemisavaldusest peab nähtuma töötaja tahe tööleping üles öelda, samuti võiks ülesütlemisavaldusele märkida töölepingu lõppemise kuupäeva. Oluline on ka teada, et töölepingu korralist ülesütlemist põhjendama ei pea.

Lisaks annab TLS § 79 pooltele võimaluse nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel. Siinjuures ei ole oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Mõlemad osapooled peavad olema töölepingu lõpetamisega nõus, sh olema jõudnud kokkuleppele lõpetamisega seotud tingimustes (nt töölepingu lõppemise kuupäev, võimalike hüvitiste maksmine jne).

TLS § 91 annab töötajale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda, kui selleks esineb mõjuv põhjus. Näiteks on ilmnenud, et töötaja peab hooldama haiget pereliiget, mille tõttu ei saa töötaja töölepingujärgseid töökohustusi täita või tema tervis ei võimalda kokkulepitud ülesandeid täita. Kindlasti ei ole erakorralise ülesütlemise põhjuseks uue töö leidmine. Töötaja võib erakorraliselt üles öelda nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu. Töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni (TLS § 98 lõige 2).

Töölepingu ülesütlemisest töötaja algatusel on võimalik lähemalt lugeda Tööelu portaalist: http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tootaja-algatusel.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles