Saaremaal hakatakse katsetama taksolaadset teenust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Sille Annuk / Postimees

Kuna kaugematesse maanurkadesse sõidab buss sageli tühjana, siis on plaanis Saaremaal testida varianti, kus bussi asemel sõidutab inimesi kogukonna autojuht.

«Kogukonna autojuht oleks taksolaadne teenus, mis tuleks varem tellida. Mitte nii, et helistad ja tuleb,» rääkis Saare valla transpordinõunik Karl Tiitson uuest projektist, mida on juba sel sügisel on plaanis kunagiste Torgu kuningriigi maadel katsetada. Tiitsoni sõnul oleks piirkonnas üks kogukonna käsutuses auto, mida juhiks mitu inimest, sest ilmselt kujuneb kogukonna autojuhi tööaeg pikemaks kui ühe inimese lubatud tööaeg.

Sõiduaeg pikeneb

Kogukonna auto teenindaks ennekõike neid inimesi, kel pole võimalust ühistransporti kasutada, ja sõidaks ajal, mil bussid ei liigu. Esialgsete plaanide kohaselt tuleks oma sõidusoovist teada anda umbes 24 tundi varem ning sõit võib kujuneda märksa pikemaks.

«Aga pead arvestama sellega, et sõit ei pruugi olla punktist A punkti B, vaid sõidetakse läbi punktidest  C ja D ning võetakse teised peale,» selgitas transpordinõunik.

Esialgu pole veel selge, kui suur osa sõidukuludest tuleb inimesel endal tasuda ja kui palju makstaks kinni kohaliku omavalitsuse rahakotist. Seni sotsiaaltransporti kasutanud inimestele jääks endiselt kehtima priisõit. «Koolisõit peab olema valla korraldatud ja huviringides käimist ka vald toetab, nii et need oleksid tasuta, aga tööl käival inimesel ilmselt tuleb hakata maksma,» rääkis transpordinõunik.

Umbes analoogne süsteem toimib Saaremaal juba Lümanda vallas, kuid see on n-ö isetekkeline. «Üks krapsakam vanem juht sõidutab tuttavaid kalmistule ja poodi ning talle antakse kas raha või tasutakse hoidistega,» sõnas transpordinõunik. Ta lisas, et ega Torgu kant Lümandast väga palju erine.

Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis teeb  kogukonna autojuht esimesed sõidud novembris-detsembris ning esmalt on kavas seda katsetada Sõrve poolsaarel. Nõuniku sõnul on liinibuss kuni Salmeni rahvast täis, aga sealt edasi sõidavad üksikud inimesed. «Kui seal oleks kogukonna autojuht, kes inimesed laiali veaks, siis võikski see liin seal lõppeda,» sõnas Tiitson.

Buss sobib 8-17 töötajatele

Transpordinõuniku sõnul on kogukonna auto juht ideaalis vaid üks osa uudsest transpordisüsteemist. Ideaalne lahendus oleks, kui lisaks sellele tekiks kõrvale kohalik sõidujagamisteenus, millega liitunud juht võiks näiteks Kuressaarde minnes võtta kaasa ka sinna soovinud sõitja.

Praegune Sõrve poolsaare ühistransport peaks sobima neile kes käivad 8–17 tööl. «Aga kui sa käid vahetustega tööl või su tööpäev ei alga hommikul kell 8, siis võib bussiga tööl käimine olla raskendatud,» möönis ametnik. Poolsaare eripära on maantee hargnemine ja nii sõltub bussisõiduaeg sellest, kumba teed mööda buss sõidab. «Teise haru alguses elades pead teinekord ringi ümber poolsaare tegema, enne kui koju jõuad, kuigi otstee oleks väga lühike,» selgitas Tiitson. Ta lisas, et sel juhul buss isikliku sõiduautoga konkureerida ei suuda.

Kuigi mitmel pool Eestis on proovitud nõudeliinide tegemist, kus buss tuleb peatusse ette tellida, siis Saaremaal see variant nõuniku sõnul võimalik poleks.

«Meil  on igal pool n-ö nõudepunkt, kuhu on suurem tung ja sinna minev või tulev buss on täis,» sõnas ta.

Sotsiaaltöötaja vabaneb taksojuhi tööst

«Peagi alustatakse sotsiaaltranspordi pilootprojektiga, mis ei puuduta kõiki Eesti piirkondi,» rääkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik. Uut lahendust testitakse Pärnumaal, Viljandimaal, Põlvamaal, Võrumaal ja Saaremaal. Vedude korraldamist, tellimist ja planeerimist korraldab katseperioodil ühistranspordikeskus (ÜTK). Sobivaima mudeli valib ja kujundab iga piirkond ise.

Praegu pakuvad sotsiaaltransporti paljudes kohalikes omavalitsustes sotsiaaltöötajad või hooldustöötajad. Pilootprojekti idee on vabastada niigi koormatud sotsiaaltöötaja autojuhi ülesannetest ning vajalikud sõidud teeb edaspidi transporditeenuse pakkuja. See annab sotsiaaltöötajale rohkem aega tegeleda teiste oluliste ülesannetega, mis tal on.

Inimesel, kellel on õigus sotsiaaltransporditeenusele, on võimalik ise, enda lähedase, tugiisiku jne poolt, sobival ajal ja eesmärgil sõit tellida.

«Mida me soovime saavutada – et sõiduvahend vastaks inimese vajadusele, sõite oleks võimalik planeerida ja läbi viia inimeste vajadustest lähtuvalt, et inimeste teenused ei jääks saamata, kuna transport puudub, et sotsiaaltöötajal ei oleks tarvidust pakkuda oma muude oluliste ülesannete kõrvalt veel transporditeenust,» võttis Lepik projekti kokku.

 Kui sotsiaaltransporditeenuse pakkumine neis viies maakonnas muutub, teavitatakse muutustest kindlasti inimesi, kes praegu teenust juba kasutavad.

Projekti kogumaksumus on ligi 6 miljonit eurot, millest 85 protsenti on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ning vähemalt 15 protsendi ulatuses panustavad teenuse katsetamisse ÜTKd koostöös omavalitsustega. Projekt kestab kuni 2021. aasta maini.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles