Enamik noortest katseostjatest sai alkoholi kätte dokumenti näitamata

Paljud müüjad ei küsi alkoholi ostvatelt noortelt dokumenti. Pildil alkoholiletid poes.

FOTO: Liis Treimann

Tervise arengu instituudi korraldatud testostudest selgus, et noored saavad Eestis alkoholi kätte suuremate probleemideta. Enamik noortest ei pidanud poest jooki ostes dokumenti näitama.

Täpsemalt ei küsinud müüjad alkoholi ostvatelt 18-aastastelt noortelt dokumenti 71 protsendil juhtudest. See üsna mõtlemapanev tulemus on tänaseks teada ka Eesti kaupmeestele. Tervise arengu instituudi hinnangul näitab 18-aastaselt dokumendi küsimine tõenäosust, kui palju küsitakse dokumenti või vanust 16- ja 17-aastastelt noortelt.

Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai kinnitas, et Tervise arengu instituut käis nende juures tulemusi juba tutvustamas ning osa huvitatud poodidest on saanud küsida täpsemaid andmeid enda kohta.

Hoiakud ühiskonnas

Küsimusele, miks müüjad alkoholi ostvatelt noortelt dokumenti ei küsi, ei osanud Merilai üheselt vastata. Põhjuseid on mitu ja osa neist puudutavad ehk ka ühiskonnas valitsevaid hoiakuid. Kuna leidub kliente, kes saavad dokumendi küsimise peale pahaseks, võib müüjatel vahel julgusest puudu jääda. Samas pole välistatud seegi, et osa kaupmehi ja müüjaid ei pea dokumendi küsimist oluliseks ega pööra sellele ka tähelepanu.

Olukorra parandamiseks lubas Merilai liidu liikmetele dokumendi küsimise kohustus meelde tuletada, ühiskonnas levinud hoiakute muutmine on aga keerulisem ülesanne. Samas võib just viimane olla võtmeküsimus olukorra lahendamisel.

Nimelt on mitmetel poekettidel kassasüsteemid seadistatud nii, et alkoholi ribakoodi skaneerimisel tuletab masin müüjale meelde, et ta peab ostjalt dokumenti küsima. Ja kuna süsteem tegutseb automaatselt, ilmub meeldetuletus müüja ees olevale ekraanile iga kord. Samamoodi toimib süsteem tubakatoodete puhul. Seega ei saa probleem olla unustamises või teadmatuses.

Uuringu läbiviija, Tervise arengu instituudi spetsialist Mariliis Taela sõnul näitab selline tulemus, et alkohoolsed joogid on alaealistele kättesaadavad. «Kuna kättesaadavuse vähendamist loetakse üheks alkohoolsete jookide tarvitamise ennetamise meetmeks, siis testostlemise tulemuste põhjal on võimalik teha ettepanekuid olukorra muutmiseks.»

Parem ülevaade tegelikust olukorrast

Tael lisas, et alkohoolsete jookide testostlemist on erinevates riikides läbi viidud, et saada paremat ülevaadet olukorrast. «Teiste riikide kogemus on näidanud, et korduv alkohoolsete jookide testostlemine vähendab juhte, kus poemüüja ei küsi alkohoolse joogi ostmisel noorelt inimeselt isikut tõendavat dokumenti,» möönis ta.

Merilai sõnul on Tervise arengu instituudi uuring vajalik ja liit toetab tegevusi, mis suunatud noorte alkoholi tarbimise vähendamisele või alaealiste tarbimise ärahoidmisele. «Kaupmeeste liidu sõnum on, et kaupmehed tõhustavad isikut tõendava dokumendi kontrolli alkohoolsete jookide ostmisel noorte poolt,» kinnitas ta.

Alkohoolsete jookide testostlemist viisid 15.–17. juunil 14 maakonnas (va Hiiumaa) läbi seitse 18-aastast noort – neli poissi ja kolm tüdrukut. Noored sooritasid kokku 169 poes 184 ostu. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles