Uuring: Eesti e-ostlejad pole harjunud kaupu tagastama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Amazon

FOTO: BRIAN SNYDER / REUTERS

Kuula artiklit

Pakiveoteenuse pakkuja DPD tellitud rahvusvahelisest uuringust selgub, et Eesti e-ostlejad (90 protsenti) peavad üldiselt internetist teenuste ja kaupade tellimist lihtsaks ning kaupu tagastatakse vaid kahel protsendil juhtudest.

DPD Eesti E-ärisuuna juht Margot Posti selgitas, et ilmselt on kaupade tagastamise madal protsent seotud sellega, et Eesti inimestel puudub selleks veel harjumus ning siiani arvatakse, et e-ostude puhul on see liiga keeruline protsess, kuigi tegelikult pole see nii.

«Õnneks on juba paljud e-kauplejad ka aru saanud, et mugav tagastusprotsess on klientidele väga oluline ning seda eriti teatud toodete puhul. Mugavamat tagastusprotsessi võiks aga muidugi pakkuda veelgi rohkemad, sest arenguruumi selles osas on. Kui Eestis tagastatakse keskmiselt kaks protsenti ostudest, siis muu Euroopa riikide keskmine tagastatud ostude protsent on üle kahe korra suurem ehk pigem üle viie protsendi,» ütles Posti pressiteates.

«Eesti e-ostlejate tagastatavate kaupade hulgast moodustavad suurima osa (45 protsenti) eelkõige riided ja muud moekaubad,» märkis Posti. «See ei tähenda aga alati, et tagastatud kaup ei olnud kvaliteetne või muudmoodi defektne, tihti vahetatakse lihtsalt eseme suurust ning näiteks mõningad aktiivsemad e-ostlejad tellivadki kohe kaupu mitmes suuruses ja siis lihtsalt tagastavad ebasobivad.»

Posti lisas, et aktiivsematele ostlejatele pole enamasti eriliseks rahaliseks koormaks ka kaupade kohale toomise ega saatmise kulud, sest DPD uuringu järgi sai tervelt 45 protsenti internetist kaupu ostnud Eesti inimestest oma tellimuse transpordi tasuta ning aktiivsed ostjad on tasuta veo saamisel ka märksa teadlikumad. «Kauplejad pakuvad tasuta vedu tihti kampaaniate raames ning pea kõik e-poed toovad kauba ilma kuludeta kohale, kui ostu summa ületab mingi teatud piiri,» lausus Posti. 

«Kindlasti tuleks alati tutvuda ka iga e-poe kaubatagastamise tingimustega, mis võivad erineda. Tagastamise puhul on müüja kohustatud tasuma saatmise kulud. Samas ei pruugi see alati nii olla täies ulatuses, kui tellitavaid kaupu oli rohkem kui kaupu, mida tagastati või ei tagastatud kõiki kaupu, mida algselt telliti. Lisaks peavad tagastamise tingimused olema ka eelnevalt selgelt välja toodud. Kasulik on teada, et kui see on jäänud müügitingimustes mainimata, siis on tagastamine igal juhul kliendile tasuta.»

DPD uuringust selgus veel, et peamiste Eesti inimeste e-ostlemist takistavate tegurite eesotsas on soovitava toote laos mitte olemine, vigased või halvasti üles ehitatud veebilehed ning teiste kasutajate kehvad hinnangud. Eestlastest veel vähem kasutavad e-poode kaupade ostmiseks vaid lätlased ja sloveenlased.

Kõige usinamad ostlejad on Inglismaal, kus internetiostude osakaal on ligi 14 protsenti kõikidest füüsilistest kaupadest. Eestis on kogu füüsiliste kaupade turust netiostude osakaal 7,7 protsenti ning Euroopas keskmiselt on see number 11,3 protsenti. 

«Mõningatele takistavatele teguritele vaatamata on e-kaubandus maailmas ja eriti Eestis üha kiiremini kasvav ning uutel põlvkondadel, kes juba maast madalast nutiseadmega elanud, on ostuharjumused hoopis teised,» märkis Posti.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles