Tuletame meelde: kutsu enne kütteperioodi algust korstnapühkija

jaga E-post prindi artikkel saada vihje

FOTO: ERGO Kindlustus

Tuleõnnetuste vältimiseks tuleks enne kütteperioodi algust kontrollida üle majade ahjud ja korstnad. Suve lõpp on selleks parim aeg, sest sügisel on korstnapühkijatel tööd palju, järjekorrad pikad ning võimalike puuduste kõrvaldamiseks enne külmade tulekut jääb aega vähem.

Kütteperioodi alguses sagenevad igal aastal väljakutsed tahmapõlengutele ning teated suitsukahjustusi saanud elamistest. Seoses sellega paneb ERGO kindlustuse varakahjude grupi juht Erko Makienko inimestele südamele, et korstnaid kutsutaks pühkima kindlasti litsentseeritud professionaal.

“Korstnapühkija on teie küttekolde perearst, kes veendub selle tervislikus seisundis ehk tuleohutuses,” sõnab Makienko. Mitmed probleeme tekitavad olukorrad on seejuures üsna lihtsasti välditavad ka ilma korstnapühkija ettekirjutuseta. “Näiteks puudub sageli küttekeha ees kohustuslik mittepõlevast materjalist põrandakaitse. Samuti võiksid inimesed regulaarselt ise kontrollida tõmmet korstnas. Paraku ei tehta seda lihtsalt põhjusel, et ei teata, kus on korstnajala puhastusluugid,” toob Makienko näiteid.

Vastavalt tuleohutuse seadusele peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme puhastama korra aastas kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstnat pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid siiski üle vaatama kutseline korstnapühkija.

Korstnapühkijal on kohustus leitud puudused fikseerida ning töö tellijal lasub seejärel kohustus tehtud ettekirjutustega kindla ajaperioodi jooksul tegeleda. “Korstnapühkija ettekirjutus on viivitamatult täitmiseks, sest vaid nii võib päästa elusid. See pole kindlasti mõeldud kellegi kiusamiseks, sest korrast ära kütteseade, selle vääriti kasutamine või järelevalveta jätmine paneb suure riski alla nii vara kui inimeste tervise. Samuti ei saa sellisel juhul õnnetuse korral kindlustus kahjusid välja maksta,“ rõhutab Makienko.

Kutselise korstnapühkija akt annab majaomanikule kindluse küttesüsteemi tehnilise korrasoleku kohta. Õnnetuse korral on võimalik kindlustushüvitise saamiseks tõendada, et küttekolded olid hooldatud. Seetõttu tuleb akt kindlasti ka säilitada.

Korstnapühkijat valides tasub kontakti võtta Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehel korsten.ee väljatoodud spetsialistidega või saab kutselise korstnapühkija kontakti päästeala infotelefonilt 1524.

Tutvu tingimustega ning vajadusel pea nõu ERGO spetsialistiga.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
    Tagasi üles