EKSPERT SELGITAB: kas ühistu saab nahaalse võlglase korterist välja tõsta?

Kortermaja Mustamäel. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Paljud ühistud on hädas korteriomanikega, kes jätavad pika aja jooksul kommunaalkulud maksmata. Postimees uuris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikmelt Urmas Mardilt, mida krooniliste võlglaste taltsutamiseks seaduse abiga teha saab.

Mardi ütles, et kuigi võlglaste arvu kohta statistika puudub, on see korteriühistute hulgas väga levinud probleem, millega tegeletakse vaat et igapäevaselt. Põhjuseid, miks inimesed võlgu jäävad, on seinast seina. Näiteks on juhtumeid, kus inimene maksab korteri eest pangale laitmatult laenu, aga ühistu kommunaalkulude arve peale laiutab käsi ja ütleb, et raha pole. Samuti on ette tulnud olukordi, kus põhjendab võlgu sellega, et ta ei kasuta korterit.

Esialgu präänikuga

Kui üks korteriomanik jätab pika aja jooksul vee, kütte, elektri ja muud majanduskulud maksmata, tuleb see kinni maksta ühistul ehk sisuliselt kõigil korralikel korteriomanikel. Seetõttu on paslik küsida, mida saavad korteriühistud selliste inimestega peale saavad hakata?

Mardi selgitas, et ühistul on võlglaste pihtide vahele võtmiseks erinevaid võimalusi. Esimese asjana tuleks võlgnikuga kohtuda ja uurida, miks ta arveid ei maksa. Kui on võimalik, tuleks sõlmida võla ajatamise kokkulepe ja paika panna maksegraafik. See võib Mardi sõnul tähendada ka «psühholoogilist mõjutamist».

Järgmine võimalus on pöörduda kohtu poole ja teha maksekäsu kiirmenetluse avaldus. See tähendab, et asja lahendamine toimub kohtuistungit pidamata. Sel juhul ei tohi ühistu nõue ületada 6400 eurot. Kui kohus rahuldab ühistu maksekäsu taotluse, tuleb see võlgnikul viivitamatult täita.

Kõige kangem abinõu

Kui eelpool kirjeldatud sammud ei aita, saab ühistu taotleda ka võlgniku korterist välja tõstmist ehk korteri võõrandamist. Mardi tunnistas, et see on väga äärmuslik abinõu, mille rakendamine peab olema hoolikalt läbi mõeldud. Esimene tingimus sundvõõrandamise nõudmiseks on see, et võlgnik on jätnud maksmata vähemalt kuue kuu majanduskulud kolme kuu jooksul. Nõude aluseks võib olla ka see, kui isik häirib raskelt teisi elanikke: rikub korduvalt öörahu või paneb korteri põlema.

Korterist välja tõstmise nõude saab esitada vaid juhul, kui sellele kirjutavad alla enam kui pooled ühistu liikmetest. Mardi rõhutas, et sel juhul on ülimalt oluline fikseerida võõrandamisnõude aluseks olevad tõendid: kirjad, politsei protokollid ja muud dokumendid, mis näitavad, et kõiki muid mõjutusvahendeid on juba proovitud ja need ei aita.

Tõendid on tähtsad ka seetõttu, et juhul kui korteriomanik otsust vabatahtlikult ei täida, peab ühistu pöörduma kohtusse. «Lihtsalt väidetest, et keegi tegi seda või toda, kohtus ei piisa,» selgitas Mardi.

Kui üle 50 protsenti ühistust taotleb võõrandamisnõuet, on rikkujast või võlgnikust korteriomanikul aega kolm kuud, et välja kolida. Kui seda ei juhtu, peab korteriühistu pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Kohus otsustab, kas hagi rahuldada või mitte. Ühistu otsus kehtib aasta aega.

Avalikku häbiposti panna ei saa

Kui palju kõige radikaalsemat stsenaariumit rakendatud on, Mardi öelda ei osanud. «Tegemist ei ole massilise menetlusega ja õnneks enamus selliseis vaidluseid lahendatakse läbirääkimiste teel,» kinnitas ta.

Tähele tasub panna ka seda, et korteriühistu majandamiskulude nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. See tähendab, et kui võlgnik pole kolme aasta jooksul võlgu tasunud, võib võlad korstnasse kirjutada.

Üks käegakatsutav abinõu, mis võib võlgniku pitsitamiseks pähe tulla, on tema avalikku häbiposti naelutamine: näiteks hoiatavate siltide jagamine trepikodades või sotsiaalmeedias. Seda aga seadus teha ei luba.

Korteriühistute liit ja andmekaitse inspektsioon on koostanud juhise, mis ütleb, et võlglaste nimede avaldamine teadetetahvlil kortermaja trepikojas või muus ühisruumis on keelatud, kuna trepikotta on juurdepääs ka võõrastel. Keelatud on avaldada isegi võlgniku korterinumbrit, kuna kuna selle järgi saab korteri omaniku otsida näiteks kinnistusraamatu või mõne muu avaliku registri kaudu.

Võlgnik on kohtus võitnud

Harju Maakohtu praktikast on teada kohtuasi, kus ühistu palus korteriomanikult välja mõista majandamiskulude võlgnevus summas 1045 eurot, sealhulgas viivis 364 eurot. Ühistu taotles kohtus, et kostja võõrandaks oma korteri.

Kohus aga leidis, et korteri võõrandamise nõue on omandiõiguse puutumatuse tõttu äärmuslik abinõu.

«Käesoleval juhul seisneb võlgnevus peamiselt maksetes remondifondi. Vaidlusalusel perioodil on kostja muud kulud peaaegu alati tasunud tähtaegselt. Lisaks on kostja tasunud eelmiste perioodide võlgnevusi. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja tasub enamus majandamiskulud tähtaegselt ning likvideerib ka vanu võlgnevusi, ei ole korteriomandi võõrandamiseks kohustamine proportsionaalne abinõu,» leidis kohus.