Pooled Eesti töötajad kaaluksid ümbrikupalga eest töötamist (2)
19. november 2018, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leedu Vaba Turu Instituudi (LFMI) ja Estonian Business Schooli (EBS) koostöös tehtud varimajanduse võrdlevast uuringust selgus, et osaliselt või täielikult kaaluks ümbrikupalga eest töötamist Eestis 54 protsenti vastanutest.
Leedu Vaba Turu Instituudi (LFMI) ja Estonian Business Schooli (EBS) koostöös tehtud varimajanduse võrdlevast uuringust selgus, et osaliselt või täielikult kaaluks ümbrikupalga eest töötamist Eestis 54 protsenti vastanutest.
Uuringus võrreldi Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Poola ja Tšehhi andmeid, teatas EBS.
Osaliselt või täielikult ümbrikupalga eest töötamist kaaluksid Eestis 54 protsenti vastanutest, Lätis ja Leedus veidi vähem, vastavalt 51 ja 53 protsenti vastanutest.
Majandusraskuste korral kaaluksid mustalt turult kaupade ostmist Eestis 35 protsenti vastanutest.
Uuringu põhjal on varimajanduses osalemine suurim Lätis ja Leedus, kus vastavalt 39 ja 35 protsenti küsitletutest tunnistas, et on eelneva aasta jooksul soetanud tooteid või teenuseid, millelt makse ei makstud.
Eestis oli küsitluste põhjal mustal turul oste teinute osakaal 28 protsenti, mida on siiski oluliselt rohkem kui Rootsis, kus see osakaal oli madalaim ehk 14 protsenti.
Mustalt töötamine on kõige levinum Lätis ja Poolas, kus vastavalt 32 ja 31 protsendil küsitletutest oli sõpru või perekonnaliikmeid, kes eelneva aasta jooksul olid ümbrikupalga eest töötanud. Eestis teadsid sugulaste või sõprade mustalt töötamisest 25 protsenti vastanutest ja kõige vähem Rootsis, 7 protsenti küsitletutest.
Kõrged maksud on peamine põhjus varimajanduses osalemiseks ja seda kõikides uuringus osalenud riikides. Suur erinevus musta ja legaalse turu kaupade hinnas pidas peamiseks põhjuseks 89 protsenti vastanutest Leedus, 83 protsendi juhul Eestis, 75 protsendi juhul Lätis, 71 protsenti Tšehhis, 70 protsenti Poolas ja 66 protsenti Rootsis.
Mustalt turult ostetavaid kaupasid iseloomustab nende suhteliselt suur osakaal inimeste eelarves või kõrge maksude osakaal lõpphinnas, näiteks tubakas, alkohol ja kütus.
LMFI ekspertide hinnangul on varimajanduse leviku võtmeteguriks inimeste elatustase ja kaupade ning teenuste taskukohasus, mis omakorda on seotud riikide tootlikkuse ja majandusliku olukorraga. Kui riigis sissetulekud kasvavad, muutuvad legaalsed kaubad taskukohasemaks ja eelistatumaks mustale turule.
Uuringu raport põhineb esinduslikul valimi küsitlusel, mille korraldas Sprinter Research 2018. aasta märtsist aprillini Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Tšehhis ja Rootsis. Küsitluse eesmärk oli uurida varimajanduse ja illegaalse tegevuse levikut ja hoiakuid selle suhtes. Kokku küsitleti 6055 inimest vanuses 18–75.
Uuringut rahastati Philip Morris Internationali grandiga.