Iga viies Eesti töötaja teeb tasuta ületunde (1)
26. november 2018, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga viies Eesti töövõtja teeb ületunde nende eest tasu saamata, näitab tööportaali CVKeskus.ee värske küsitlus. Ületunde – nii tasustatud kui ka tasustamata kokku – tuleb ette pea igal teisel töötajal.
«Värske uuring, kuhu andis panuse üle 4000 töövõtja, näitab, et peaaegu pooltel (45 protsenti) Eesti töötajatel on ületunnid levinud osa tööst,» ütles CVKeskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt pressiteates. «Enam kui iga viies töötaja (21 protsenti, eelmisel aastal 22 protsenti) ei saa tehtud ületundide eest lisatasu, kõigest 24 protsendil töötajatest on ületunnid tasustatud (möödunud aastal 26 protsendil).»
Auväärt lisas, et ületunde tuleb enim ette juhtidel – rohkem kui pooled (56 protsenti) juhtidest leidsid, et on viimasel ajal sageli ületunde teinud. «Eesti juhtide ületöötamine tuleb kahjuks töötajate rahulolu arvelt – hiljuti korraldatud uuring näitas, et juhtimiskvaliteediga on rahulolematud koguni kaks kolmandikku töötajatest,» sõnas Auväärt. «Näib, et juhid on niivõrd ülekoormatud mikrojuhtimisega, et neil ei jagu aega töötajate hoidmiseks.»
Ületunnid on keskmisest enam levinud ehituses, transpordi- ja logistika- ning ka infotehnoloogia sektorites. Kõige vähem tegid ületunde assisteeriva- ja finantsvaldkonna töötajad.
Noored küsivad ületundide eest julgelt lisatasu
«Koguni 31 protsendil noortel töötajatel on ületunnid tasustatud, mis võib tuleneda tehtava töö iseloomust. Paljud noored alustavad töökogemuse haaramist ametikohtadel, mis on tasustatud tunnipõhiselt, seega on ka ületunde märksa lihtsam arvestada,» leidis Auväärt. «Ületunnitöö tegemine on levinud pea kõikides vanuserühmades, kuid kõige vähem tuleb ületunde ette 36–45-aastastel töötajatel, kus 40 protsenti vastanutest leidsid, et on teinud ületunde.»
Ületundide tasustamine on kõige levinum tööstuses, transpordi- ja logistikasektoris, infotehnoloogia valdkonnas ja klienditeeninduses.
Ka OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon) 2017. aasta andmed kinnitavad eestlaste töökust võrreldes naaberriikidega. «2017. aastal tegid eestlased tervelt 229 tundi rohkem tööd kui näiteks soomlased. Veelgi enam, antud näitaja on aastaga kasvanud tervelt 9 tunni ehk rohkem kui 1 tööpäeva võrra,» sõnas Auväärt. «Ühtlasi on Eesti lähiriikide võrdluses ka ainus, kus aastane töötundide arv on kasvutrendis.»