Potisepp pahandas Nõo lihatööstusega
Lisatud lihatööstuse vastulause

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Sirje Potisepp

FOTO: Toni Läänsalu

Kuula artiklit

Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp kurtis, et Nõo lihatööstus on aastaid väärkasutanud oma toodetel toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist, mis on heitnud halba varju kogu lipumärgi kuvandile. 

«On kahetsusväärne, et lipumärki või sarnast tähist kasutades on Nõo lihatööstus teadlikult rikkunud lipumärgi mainet ja seadnud seeläbi kahtluse alla kogu toidutööstuse usaldusväärsuse. Taunin avalikult Nõo lihatööstuse aastatepikkust käitumist,» ütles Potisepp.

Samas puuduvad puudutav tal liidu juhina muud hoovad ettevõtte korrale kutsumiseks, kuna tegemist märgistusega, mida võivad kasutada ka mitte toiduliidu liikmed ning selle kasutamiseks pole vaja toiduliidult luba küsida või kasutuslepingut sõlmida.

Vaatamata toiduliidu korduvatele sellekohastele märkustele on Nõo lihatööstus kasutanud toiduliidu välja antavat lipumärki või sellele sarnanevat tähist väljastpoolt Eestit pärit töötlemata liha pakenditel. Seda nii oma kaubamärgi all, kui ka Maxima kaubandusketi tarbeks toodetud private label toodetel.

Lipumärk ehk sinimustvalge ring tähistab toote päritolumaad. Päritolumaa all peetakse silmas riiki, kus toit on toodetud või valmistatud ehk kus on antud sellele kõige suurem lisandväärtus. Töötlemata toidu puhul nagu värske liha, kala ja köögiviljad tähendab tootmine selle kasvatamist ja seetõttu on imporditud ning töötlemata liha lipumärgi või sellega sarnase tähisega märgistamine lubamatu, ütles Potisepp.

Potisepp on juhtinud aastate jooksul korduvalt Nõo tähelepanu sellele, et lipumärgi või sarnase tähise kasutamine imporditud töötlemata liha pakenditel pole korrektne, kuid tootja pole märkustele reageerinud. Ühtlasi tegi toiduliit jaanuaris 2018 sellekohase avalduse ka veterinaar- ja toiduametile.

«Nõo lihatööstuse toodete puhul toimus Eestis vaid importtooraine pakendamine ning selliste toodete turustamine lipumärgi või sellele sarnaneva tähise all pole kuidagi tolereeritav,» rõhutas Potisepp. 

Nõo lihatööstus: oleme lipumärgi eemaldanud

Nõo lihatööstuse juht Toomas Kruustükk ütles Postimehele, et nad Sirje Potisepaga korduvalt suhelnud, mistõttu on ekslik väita, et nad pole toiduliidu märkustele reageerinud. Veelgi enam, nad on esitanud endapoolse vabanduse.

Ta lisas, et Nõo Lihatööstus on eemaldanud nendelt toodetelt Lipumärgi, kus nad pole suutnud tagada 100 protsenti kodumaist toorainet, kuigi ca 80 protsenti jahutatud sealihast pärineb just Eestist.

«Seega leiame, et oleme omalt poolt viinud sisse korrigeerivad tegevused. Nõo Lihatööstus on alati eelistanud kasutada kodumaist sealiha ning teeme seda ka edaspidi, kuna ettevõtte eesmärgiks on pakkuda tarbijatele maitsvaid, kvaliteetseid lihatooteid, mis on kondilihamassivabad,» kinnitas Kruustükk. 

Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki

Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eestis. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades.

Lipumärki võivad antud kampaania raames kanda tooted, mille päritolumaa on Eesti. Päritolumaaks peetakse riiki, kus toit on toodetud või valmistatud. Töötlemata toidu (värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) puhul on päritolumaaks maa, kus toit on toodetud ja teiste toitude puhul on päritolumaaks maa, kus toit on valmistatud.

Valmistamiseks ei peeta toidu pakendamist, sorteerimist, puhastamist, kuivatamist, jahutamist, külmutamist, jahvatamist, tükeldamist, soolamist või muud vähetähtsat käsitlemist, sest need ei muuda toitu olulisel määral. Vähetähtis käsitlemine (näiteks maitseainete kuivatamine, marjade külmutamine) ei muuda toote päritolumaad. Kui põllumajandustoodete suhtes teostatakse sellist vähetähtsat käsitlemist teises riigis, peetakse selle päritolumaaks riiki, kus see on algselt toodetud. Lihatoodete (näiteks vorstid, singid) puhul on päritolumaaks maa, kus lihatoode on valmistatud.

Allikas: Toiduliit

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles