Seikluspargid proovivad edutult vastutust enda pealt kliendile veeretada

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seiklusrada. Foto on illustratiivne.
Seiklusrada. Foto on illustratiivne. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Tänavu suvel kontrollisid Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ohutust üheksas seikluspargis. Puudujääke leiti nii tarbijale antavas teabes, ohutuse eest vastutuses kui ka riskide kaardistamisel. Kinnitust leidis fakt, et mida põhjalikumalt oli koostatud riskihindamine ja enesekontrolliplaan, seda vähem esines puudujääke radadel.

Järelevalve käigus pöörati tähelepanu tootja ja/või radade paigaldaja poolt antud teabele nii kodulehel kui pargis enne teenuse tarbimist, sealhulgas lepingule. Ametid hindasid pargi olukorda – kas riskihinnang on koostatud ja arborist või dendroloog hinnanud puude seisukorda. Tähelepanu all oli ka töötajate ettevalmistus – töötajate koolitamine ja valmisolek õnnetuseks või päästmist vajavaks olukorraks, isikukaitsevahendite kasutamine ja hooldamine.

Kontrollimise tulemusena selgus, et mitme ettevõtte kodulehel antav teave ei ole kooskõlas kohapeal või lepingus antud teabega. Näiteks anti erinevat infot piirangute kohta raja kasutamisel. Neljal juhul välistas teenusepakkuja vastutuse teenuse ohutuse eest. Tasub teada, et isegi kui seikleja sellisele lepingule alla kirjutab, on vastav säte tühine, kuna teenuse pakkuja peab tagama ohutu teenuse, juhul kui klient täidab kõike reegleid ja instruktori korraldusi.

Ametid leidsid lepingus sätteid, mida raja kasutajal ei ole võimalik kuidagi tavapärase hoolsuse ja pargi kasutamise reeglite või korra järgi täita. Näiteks lepingu kohaselt peab klient eelnevalt veenduma, et valitud rada vastab tema füüsilistele võimetele ja oskustele. Tegelikult vastavad asjaolud selguvad alles raja kasutamise käigus.

Dokumentidega tutvumisel pöörati tähelepanu koostatud riskihinnangutele ja nende järgimisele. Riskihinnang annab ettevõtjale ülevaate põhilistest ohukohtadest ning võimaluse rakendada kaalutletud meetmeid ohtude maandamiseks. Üheksast kontrollitud pargist oli riskihindamine koostatud vaid kahel. Tänaseks on veel viis seiklusparki läbi viinud riskihindamise ning kahel on see koostamisel. Selgus ka, et kahel seikluspargil puudus kasutusluba.

Ametid rõhutavad enesekontrolli süsteemi vajalikkust – see annab järjepideva ülevaate pargi ning kasutatavate isikukaitsevahendite seisust ning võimaldab kiirelt tuvastada amortiseerumisest, intensiivsest kasutamisest tulenevaid riske jms. Seiklusradade perioodilist kontrolli teostati väidetavalt igas pargis enne hooaja algust ning igapäevaselt enne pargi avamist/külastajate saabumist, kuid igapäevased kontrollitulemused talletati kirjalikult vaid neljas pargis.

Radade läbironimisel tuvastati suuremaid või väiksemaid puudusi kõikides parkides, kahes leiti aga tõsisemad ohud. Ühes pargis trosslaskumise keskosas võis klient puutüvega kokku põrgata ning teises leiti poomisoht, kui ronija peaks atraktsioonil tasakaalu kaotama ja kukkuma.

Aitamaks ettevõtjail oma tegevust seikluspargis ohutult ellu viia, on Baltimaade tarbijakaitseametid koostanud seikluspargi ohutuse juhised, mis on abiks nii juba tegutsevatele kui alustavatele ettevõtjatele. Juhisele on lisatud enesekontrolli küsimustik, mis aitab hinnata teenuse ohutust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles