Uuring: eestlased on rahaasjades leedukatest muretumad

Hoiupõrsas. Foto on illustreeriv.

FOTO: Ronalds Stikans/PantherMedia / Ronalds Stikans

Kantar Emori tehtud uuringust selgub, et Eesti pered on rahaasjades leedukatest muretumad – viimaste hulgas on rohkem nii peresid, kes planeerivad oma kulutusi ette, kui ka neid, kes kardavad lähiaastatel oma finantsseisu halvenemist.

Läti pered torkavad aga silma kõige rõõmsama ootusega oma rahalise olukorra paranemise suhtes lähiaastatel – helgemasse tulevikku usub neist koguni 41 protsenti. Eesti elanike seas on see näitaja 37 protsenti ja Leedus 32 protsenti.

Balti riikide elanikud võrdlesid ka oma praegust majandusolukorda eelmise aasta sama ajaga ja üsna sarnane oli nende osa, kelle arvates on seis parem – nii Eestis kui Leedus on rahulolevaid 32 protsenti ja Lätis 28 protsenti. Edenemist tajuvad rohkem nooremad, kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga elanikud.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi kinnitusel on olukorra paranemist tajuvate inimeste osa Balti riikides enam-vähem võrdne. Riigiti on tema kinnitusel aga märksa erinevamad hinnangud sellele, kas majandusolukord on aasta jooksul halvenenud.

«Kui Eestis leidis nii 20 protsenti vastanutest, siis Lätis 26 ja Leedus 28 protsenti,» märkis Voog. «Samas oli Eesti elanike hulgas kahest lõuna pool elavast rahvast märksa suurem osa ehk ligi pool neid, kelle hinnangul pole majandusseis muutunud ei paremuse ega halvemuse suunas.»

Rohkem optimiste, vähem pessimiste

Uuringus vaadeldi sedagi, kuidas prognoosivad inimesed praegu oma pere rahalise olukorra muutumist järgneva kahe aasta jooksul ning millisena nad nägid tulevikku 2015. ja 2012. aasta küsitlustes. Selgus, et võrreldes 2015. aastaga pole praegu oluliselt muutunud nende hulk, kelle arvates rahaasjad paranevad, samaks jäävad või halvenevad. Küll aga olid inimesed veel 2012. aastal oma finantsseisu muutuste suhtes järgneva kahe aasta jooksul oluliselt pessimistlikumad. Toona uskus Eestis helgemasse tulevikku vaid 29 protsenti, tänavu aga 37 protsenti. Ka pessimiste on ligi kaks korda vähem, sest praegu usub võrreldes 2012. aastaga (21 protsenti) tuleviku halvenemisse 11 protsenti.

«Balti riikides valitsevad tulevikuootuste osas sarnased tendentsid,» kommenteeris Aivar Voog. «2012. aastal olid riikide majandused alles hakanud suurest kriisist toibuma ja inimestel püsis 2009. aasta krahh värskelt meeles. 2015. aastaks paranesid ka haavad ning tulevik tundus taas roosilisem. Küll aga on tähelepanuväärne, et tänavu pole optimistide hulk hoolimata viimaste aastate kiirest majanduskasvust sugugi suurem kui 2015. aastal. Mind üllatab veidi ka see, et leedulased on võrreldes oma põhja pool elavate naabritega tuleviku suhtes pessimistlikumad.»

Viiendik eestlastest eelarvet ei pea

Kantar Emor küsis sedagi, kas ja kui pikalt Balti riikide pered oma kulutusi ette planeerivad. Kõige rohkem inimesi paneb paika kuuplaani, selliseid on kõigis kolmes riigis veerand. Samas on Eestis kõige suurem osa ehk tervelt viiendik neid, kes ei tegele üldse pere rahaasjade planeerimisega – Leedus on neid 17 ja Lätis 19 protsenti.

Leedulased erinevad nii eestlastest kui lätlastest lausa silmatorkavalt ka kulutuste pikaajalise planeerimise poolest – kui Lätis peab kulude ja tulude rehnutti kuni pooleks aastaks, aastaks või veel pikemaks perioodiks 23 protsenti ja Eestis 26 protsenti, siis Leedus tervelt 32 protsenti. Voogi hinnangul võib see olla seotud Balti riikide elanike palgaerinevustega, sest mida väiksem sissetulek, seda põhjalikumalt tuleb pere kulutusi ette näha.

Leedus oli keskmine palk eelmisel aastal sealse statistikaameti andmeil 836 eurot, Lätis 926 ja Eestis 1221 eurot. Ka keskmised vanaduspensionid on riigiti erinevad – Leedus mullu 277, Lätis 289 ja Eestis 405 eurot. Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas eelmisel aastal 4,9, Lätis 4,5 ja Leedus 3,8 protsenti.

Kantar Emor viis finantshoiakute uuringu esmakordselt läbi nii Eestis, Lätis kui Leedus. Selle käigus kaardistati elanikkonna üldine majanduslik olukord ja tulevikueesmärgid, aga ka laenude ja laenukäitumisega seonduv. Uuring käsitles ka säästmist ja investeerimist, maksekäitumist, inimeste ettevõtlikkust, krüptoraha temaatikat ning finantstehnoloogia ettevõtete tuntust. Igas riigis küsitleti tuhandet inimest, Eestis tehti küsitlus tänavu mais, Lätis ja Leedus sügisel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles