Töökoha rentimine kogub järjest rohkem populaarsust

Forwardspace, koostöötamiskeskus

FOTO: Mailiis Ollino /

Väikesel ettevõttel on üsna mõttetu rentida  töö tegemiseks suurt pinda. Seda eriti, kui töövahendiks on vaid arvuti.

Kodust töö tegemine kõlab alguses küll vahvalt – hoiab kokku nii aega kui ka raha, kuid tegelikult võib see kajastuda ka töö produktiivsuses. Väikesel ettevõttel pole aga kontori keskkonda saamiseks mõistlik eraldi pinda üürima hakata. Siinkohal tulevadki appi töökoha renti pakkuvad teenused ja büroohotellid.

FOTO: ERIK TIKAN / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Viimasel ajal on Tallinnas järjest rohkem avatud büroohotelle. Tallinnas Vabaduse puiesteel asuvas Manta Majas töökoha rentimise teenust pakkuv HummerHub on tegutsenud aasta. Müügi-ja tegevjuhi Katre Tampi sõnul võib inimestele paista töökoha rentimine USA ja lääneriikide moodi, kuid vaikselt on trend hakanud ka Eestis kanda kinnitama. «Nii palju, kui ma olen ise kuulnud, siis on neid, kes plaanivad seda teenust pakkuma hakata, seega ilmselt järgnevatel aastatel läheb turg suuremaks,» sõnas Tamp.

Vabakontoreid haldavad ettevõtted pakuvad enda poolt eelkõige mugavust väikeettevõttele. Näiteks on võimalik inimesel rentida mingiks kindlaks perioodiks laud, kusjuures valida saab nii statsionaarse kui ka hot desk-põhimõttel toimiva laua vahel, kus igal korral tuleb uue laua taga istuda.  Büroohotellides on olemas kõik, mida ühel ettevõttel vaja võib minna, nt wifi, printer, kööginurk, nõupidamisruum. Mõningatel ettevõtetel on ruumide kasutamine töökoha rendi hinna sees, teistel tuleb juurde maksta.

HummerHubi büroohotell Manta Majas Nõmmel.

FOTO: ERIK TIKAN / EESTI MEEDIA/SCANPIX

Üldjuhul saavad kliendid 24/7 ligipääsu kontoriruumidele, olenevalt siis kas võtme, kaardi, telefoni või üldse sõrmejälje kaudu. Tampi sõnul kasutavad kliendid ööpäevaringset kontorisse saamise võimalust aktiivselt ära. «Vahel on näiteks selliseid päevi, mil enamik laudu on täis, kuid teinekord on valdav osa ruumidest tühjad. Näiteks reeded on tavaliselt teistest tööpäevadest tühjemad, sest inimesed on ise oma aja peremehed, seega kipub olema nii, et nädalavahetus algab juba varem,» märkis Tamp.

Kuna HummerHub on turul olnud nüüd veidi üle aasta, siis mingeid põhjapanevaid järeldusi ei saa veel teha. Küll aga Tampi sõnul büroohotellide populaarsus järjest kasvab. «Kui võrrelda seda, mis oli pool aastat tagasi ja mis on nüüd, siis inimeste teadlikkus on suurem,» kinnitas Tamp ja lisas, et nende majja on tulnud ka aastaid tegutsenud ettevõtted, mitte vaid värsked start-up’id. «Nad ütlevad, et tahavad tulla siia tööle, sest kõik tehakse ette-taha ära, ei pea muretsema kontoritarvete, printimise, interneti ega kommunaalkulude pärast. Kindlasti mõjutab inimesi ka see, et kontorihotellides puutuvad omavahel kokku väga erinevad ettevõtted,» Tampi sõnul ei ole harv see, et kahe ettevõtte vahel tekivad koostööideed, millest hiljem ka midagi päriselt sünnib.

Töökoha rentimine ei nõua kindlat ametit või valdkonda. Sestap rendivadki töökohta inimesed täiesti erinevatest aladelt. «Kontorihotellis on inimesi raamatupidajatest veebidisaineriteni, insenere, ehitusinimesi. Näiteks üks seltskond tegi siin vahepeal mobiiliäppi. Tegevusvaldkonnad on täiesti seinast seina,» kirjeldas Tamp.

Pärnus tegutsev Forwardspace on oma linnas ainukene vaid sellele teenusele keskendunud ettevõte. Forwardspace’i kogukonna juht Marie Rosalie Hanni sõnul on töökohta rentides palju asju, mida silmas pidada ning see oleneb palju ka inimese vajadustest. «Ma arvan, et kõige suurem faktor on asukoht – kui ligidal on kontor sinu elukohast ja kui mugav on sul sinna saada,» märkis ta ja lisas, et olulised on ka parkimisvõimalused, lähedal olevad söögikohad/poed jne.

Forwardspace’i meeskond.

FOTO: Mailiis Ollino /

Järgmise faktorina tõi Hanni välja hinna. «Mõnel on vaja paindlikku lahendust, näiteks vajab kontorit ainult mõnel korral nädalas, mõnel on vaja igapäevaseks kasutamiseks,» selgitas ta.

Töökohta rentides on Hanni sõnul kindlasti oluline tähelepanu pöörata ka  kontori suurusele – palju on koosolekute ruume ning muid üldkasutatavaid alasid. «Mõni vajab eraldi privaatset ruumi oma tiimile, mõnele sobib avatud ruumis töötamine. Osa kohad võimaldavad privaatseid ruume, teised mitte,» märkis ta.

Peale ruumide funktsionaalsuse ja võimaluste on ka oluline kogukond – kes veel kasutavad kontoriruume ning milliseid ühistegevusi pakutakse. Ühistegevuste all võib välja tuua ühislõunad, koolitused, networking’u üritused jne. Vahel on büroohotellid määratud ka suuna/valdkondade järgi – nt IT/loomeinimesed/meedia/founders jne.

Pärnu ainukese teenusepakkujana võib Hanni öelda, et nõudlust suvepealinnas küll on, aga kindlasti kõvasti vähem kui Tallinnas. «Tundub, et Pärnu inimene veel vajab harjumist jagatud kontori kontseptsiooniga, kuigi potentsiaalseid kliente on küllaga,» märkis Hanni ja lisas, et nende üllatuseks on suurim segment hetkel need, kes on kas äsja kolinud Pärnusse või need, kes käivad töö- või eraelu asjus Pärnus kas kord/mitu korda nädalas/kuus, täiesti olenevalt inimesest.

Forwardspace koostöötamiskeskus.

FOTO: Mailiis Ollino /

«Ettevõtteid, kes sellist teenust vajavad Pärnus, on seinast seina. Palju on vabakutselisi, kahe-kolme mehe ettevõtted, kes tegelevad näiteks ekspordiga, isegi raamatupidajaid, kaugtöölisi iduettevõtetest ja ka suurettevõtetest jne,» loetles ta klientide tegevusvaldkondi.

Pärnus on vabakontorite kõrghooaeg suvi. «See on see aeg, kus tuleb kõige rohkem lühiajalisi kasutajaid ning uusi nägusid. Kas siis endised pärnakad, kes suveks ikkagi koju tulevad või välismaalased, kes kombineerivad töö ja puhkuse Pärnus,» selgitas Hanni.

Kui mõningad ettevõtted pakuvad töökoha rentimist täisteenusena, siis leidub ka neid, kes seda oma põhiteenuse kõrvalt teevad. Näiteks Tallinnas Veerennis asuv Loomeinkubaator tegeleb ettevõtete konsulteerimise ja ärimentorlusega. «Meie esimene eesmärk on siiski ettevõtete inkubeerimine ja meie esimesed kliendid on ikkagi ennekõike meie omad inkubandid, aga nüüd umbes kaks aastat on meil olnud avatud kontor, kus igaühel on oma laud ja oma tool, mida me siis kuu aja kaupa välja rendime. Me otseselt väga ei reklaami seda, aga meil on see võimalus olemas,» sõnas Loomeinkubaatori pearaamatupidaja Kersti Tänavsuu.

Loomeinkubaatori turundusjuhi Mariko Kolgi sõnul pakuvad nad seda võimalust, kuna näevad selles lisaväärtust oma inkubantidele. «Kui näiteks tuleb mõnest teisest valdkonnast graafiline disainer või veebiturundaja, siis võib ta lisada meie inkubandile väärtust,» sõnas ta. Sarnaselt teiste vabakontoritega, leiavad ka Loomeinkubaatorisse tee väga erinevate valdkondade inimesed. «Nad on leidnud selle hinna või asukoha sobiva,» arvas Kolk.

Kui Pärnus on vabakontori kõrghetk suvi, siis Tallinna kliendid lõpetavad oma lepingud suveks enamasti ära. «Ega keegi ei taha ju tühja maksta,» sõnas Tänavsuu. See-eest aktiveeruvad väikesed ettevõtted kas septembris või jaanuaris.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles