Kaunis asalea vajab palju hoolt

, aiaajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asaleale meele järgi olla püüdes tasub talle õuest toodud lund sulatada.
Asaleale meele järgi olla püüdes tasub talle õuest toodud lund sulatada. Foto: Elmo Riig

Esimese asalea tõi mulle rohkem kui 30 aastat tagasi isa naistepäeva kingituseks. Ma ei olnud nii ilusat toalille varem näinudki! Viisin imelisi roosasid õisi täis taime kohe uhkelt oma tuppa. Mõne tunni pärast aga avastasin ehmatusega, et vahepeal üksi jäänud „roosa ime” õied olid närbunud ja tema väikesed nahkjad lehedki juba longus.

Asalea päästis kõige halvemast tema poti leigesse vette uputamine ja siis natuke nõrgunud taime maja kõige jahedamasse tuppa kolimine. Nii ilusaks, nagu mu asalea algul oli, ta seal enam aga ei toibunudki.

Ei talu palavust ega kuiva õhku

Sellest kogemusest tulnuks muidugi õppida, et toataimede tahtmised on hoopis teistsugused kui meil ja uue taime soovid on vaja endale alati kohe teda saades selgeks teha. Paraku on imelist talvist ja varakevadist õitsejat asalead vist targem mitte tahta, kui talle pole pakkuda sobivaid elutingimusi. Tavaline keskküttega ruum on tema jaoks palav ja liiga kuiva õhuga, enamasti pole seal ka piisavalt valgust.

Ise pole ma endale ostnud ühtegi asalead, kuigi ahvatlevaid mitmevärvilisi, liht- ja täidisõielisi sorte tuleb üha juurde: valida on varjundirikaste valgete, roosade, punaste ja lillakate, laiguliste ja vöödiliste õite vahel. On rohkem või vähem säbrulise õieservaga sorte, valida võib ka hoopis tüvele kujundatud taime või poti, kus kasvab koos mitu mini-asalead.

Mõned asalea-kaunitarid olen aga saanud kingituseks ning nendega mässamine on kinnitanud mu usku, et see, kellel õnnestub asalea järgmiseks talveks uuesti õitsema saada, on kindlalt üle keskmise tubli (toalille)aednik. Tavaliselt jäävad nad meil ju ikka ühe hooaja taimedeks. Asaleale meele järgi olla püüdes olen näiteks isegi täitnud aprillis sügavkülmiku õuest viimasest hangest toodud lumega, et seda jätkuks natuke pikemalt talle kastmisveeks sulatada.

Asalea on nõudlikule toataimele väga hästi külge jäänud kaubanduslik ja rahvapärane hüüdnimi, nii räägime näiteks ka jõulutähest ega rõhuta alati, et tegelikult on selle taime õige nimi kaunis piimalill.

Enamik asaleasorte on aretusega saadud looduslikult Hiinas, Birmas, Taiwanis ja Jaapanis niisketel mäenõlvadel kuni 3 meetri kõrguse igihalja põõsana kasvavast Simsi rododendronist (Rhododendron simsii), mis jõudis Euroopasse 19. sajandi algul. Nimi pandi taimele Briti arsti ja botaaniku John Simsi auks.

Potiasaleade aretusega on palju tegeletud Jaapanis, USAs, Saksamaal, Hollandis ja Belgias. Potitaimena on meil mõnikord müügil olnud ka tömbilehise rododendroni (R. x obtusum) sorte.

Sobib ahiküte või talveaed

Asaleaga on lihtsam hakkama saada, kui teil on kodus ahiküte ja niiskem toaõhk või saate nõudlikule taimele pakkuda talveaias, verandal, kinni ehitatud rõdul vm ruumis valget ja jahedat kasvukohta. Keskpäevane päike pirtsutajale ka ei meeldi, nii et talle andke plats põhja- või idapoolsel aknalaual, kui selle alust ei küta muidugi soojaks radiaator.

Jahedus (hästi sobiks 12–16 kraadi) on eriti oluline asalea õitsemise ajal – meeldivas keskkonnas võib taim õitseda isegi kaks kuni kolm kuud. Kui ostate taime ise, siis valige selline asalea, millel on alles mõned õied avanenud ja palju õiepungi, kuid mille kattelehtede vahelt paistab juba kroonlehtede värv. Ka sedasi on lootust taime õitseaega pikendada.

Vaadake, et taim talvel kojutoomise ajal külma ei saaks ega avatud akna alla või tuuletõmbuse kätte ei jääks. Tuuletõmbust asalea ei talu, külmetamisele viitavad aga klaasjaks tõmbuvad õied.

Liiga kuiva õhuga palavas (üle 20 kraadi) ruumis muutuvad õiepungad kergesti pruuniks ja varisevad enne puhkemist. Enneaegses varisemises võib süüdi olla ka tõmbetuul. Närtsinud õied võtke taimelt ära.

Keskküttega ruumis saate õhu niiskemaks õhuniisutajaid kasutades või pannes asaleapoti lähedusse veeanuma. Ilusam on ehk aga selline lahendus, kui leiate vee jaoks madalaservalise ja lillepotiga sobivas toonis aluse, kuhu panete ka mõned ilusad kivid, millele saate toetada asaleapoti, nii et see jääks vee kohale, mitte põhjapidi vette ligunema, sest siis lähevad taime juured mädanema.

Kastmisvesi ja väetis

Asalea kardab nii läbikuivamist kui ka poti alusele või ümbrisesse seisma jäänud vett. Mullapalli läbikuivamist aitab kõige paremini vältida see, kui uputate asaleapoti 3–4 päeva tagant või vähemalt kord nädalas pehmesse toasooja vette. Kui lillepott on ääreni mulda täis, siis teistmoodi kasta ei saagi. Leotage asaleapotti vees u veerand tundi, kuni mullapallist ei tule enam õhumulle. Laske ülearusel veel välja valguda ja kontrollige hiljem igaks juhuks, et lillepoti alusele ei oleks kogunenud seisvat vett. Kui asalea veel ei õitse, siis tasub niiskuslembest taime aeg-ajalt ka veega piserdada.

Mida soojem on ruum, seda sagedamini tuleb kasta ja piserdada.

Külm kloorine kraanivesi asaleale ei sobi. Hea oleks kasutada pehmet vihmavett, sulatada lund või kui neid pole võtta, siis laske kastmisveel keema tõusta, maha jahtuda ja natuke seista. Mõned riskivad asaleale ka lund panna, teised asaleafännid aga hoiatavad, et selline karastus võib pinnalähedase juurestikuga taimele liiga äkiliselt mõjuda.

Nii nagu teisedki rododendronid tahavad ka potiasalead õhu- ja huumusrikast happelise reaktsiooniga (pH 5,5–6,5) kasvumulda. Kui kasvumuld on liiga aluseline, hakkavad taime lehed peagi kolletuma. Selle vältimiseks võiks liitrile kastmisveele lisada noaotsatäie sidrunhapet või pigistada sinna sidrunist natuke mahla. Veebruarist sügiseni võiks taime kord kuus väetada happelembelistele taimedele mõeldud väetise lahusega. Enne seda kastke taime korralikult.

Ka siis, kui taim hakkab õitsemist lõpetama ja õiepungi enam juurde tulemas pole, ei või teda puhkama unustada, asalea tahab ikka kastmist ja lisatoitu, kuid nüüd harvem. Et asalea oma ilusa kompaktse kuju säilitaks, võib tema harusid pärast õitsemist kärpida. Kui teil on oma aed, siis viige asalea suveks õue poolvarjulisse tuulte eest kaitstud kohta. Kui pott maa sisse kaevata, on läbikuivamise oht väiksem. Enne öökülmi tuppa toodud taime hoidke valges ja jahedas paigas, kuni pungad paisuvad, siis aga meelitage taim temperatuuri järk-järgult natuke tõstes uuesti õitsema.

Asalea istutage ümber u kolme aasta tagant, seda saab teha kevadel pärast õitsemist. Valige talle pigem madal pott ja kindlasti kas rododendronitele, sõnajalgadele vms happelembelistele taimedele mõeldud mullasegu.

Usun, et enamikul meist polegi ümber istutamisega ja asalea uuesti õitsema saamisega muret, hoopis lihtsam on ju talve hakul osta uus efektne asalea.

Kui tahate aga rododendronite ilu aastateks, rajage endale turbaaed, kus kasvab nii igihaljaid kui ka heitlehiseid rododendroneid. Ka nende valik on meil üha ahvatlevam.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles