Lugeja küsib: kas nüüd ei tohi enam tasuta minigrip kotte ehete jaoks ka anda? (1)

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Minigrip kotid.
Minigrip kotid. Foto: Kuvatõmmis

«Kas poest ehteid ostes, nt kõrvarõngad, sõrmused mis pannakse ka väikestesse kilekotikestesse, tuleb ka kilekoti eest maksta või on ka alternatiiv mida pood võiks pakkuda?» küsis lugeja.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseosakonna peaspetsialisi sõnul ei liigitu kirjeldatud kilekott kandekoti alla, mida pakendiseaduse muudatus reguleerib ja seega võib neid ka edaspidi tasuta anda.

Keskkonnaministeeriumi pressiteates on selgitatud järgmiselt:

Seadusemuudatus puudutab õhukesi ja eriti õhukesi kilekotte. «Siia alla kuuluvad näiteks plastikkotid, millesse kassade juures pakiti teistest kaupadest määrdumise vms vältimiseks näiteks sokke, õnnitluskaarte vms,» selgitab keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Heinma lisab, et olgugi et pakendiettevõtja ei või müügikohas anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, on siiski mõned erandid. Näiteks võib anda eriti õhukesi plastkandekotte, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist. «Seda siis, kui noid kasutatakse hügieeni pärast ehk et vältida toodete ristsaastumist. Võtame näiteks kilepiima, mis pannakse eriti õhukesse kilekotti, et piimapakendi viga saamisel ei määrduks teised tooted piimaga,» toob Heinma näite.

Õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 50 mikronit. Neid kotte ei tohi igal juhul tarbijatele tasuta anda, vaid tuleb küsida tasu. Niisuguste kottide eest küsiti Eestis enamasti raha ka seni: need on tüüpilised kilest kandekotid, mida poodides kassa juures osta saab.

Eriti õhuke plastkandekott on plastkandekott, mis on õhem kui 15 mikronit. Need on näiteks müügisaalis kauba pakendamiseks kasutatavad enamasti läbipaistvad väiksemad kotikesed. Selliseid kotte võib tarbijale tasuta anda, kui seda kasutatakse hügieeni tagamiseks (näiteks ostetakse mähkmeid, mida müüakse eraldi) või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks (tarbija ostab poest lahtisi saiakesi, puu- ja juurvilju või pakitakse tema poolt lahtiselt ostetud hakkliha eriti õhukesse plastkandekotti). Muudel juhtudel peab tarbija tasuma eriti õhukese plastkandekoti eest.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles