Graafik: sularahaautomaatide arv on kümne aastaga vähenenud 200 võrra

Tiina Soosalu
, Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangaautomaat Räpinas. Pilt on illustratiivne.
Pangaautomaat Räpinas. Pilt on illustratiivne. Foto: Erakogu

Möödunud aasta lõpus oli Eestis 751 sularahaautomaati ehk ligi 200 võrra vähem kui kümme aastat tagasi, samas tekkis Eesti elanikel eelmisel aastal võimalus võtta sularaha välja 350 Coopi kauplusest ja 82 Olerexi teenindusjaamast.

Lisaks saavad Swedbanki kliendid sularaha välja võtta veel 24 kaupluse kassast. Kuigi kõikidest sularaha väljavõtmise  tehingute arvust moodustasid need vaid 1 protsendi, parandas see märgatavalt sularaha kättesaadavust maapiirkondades, kirjutab Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist Tiina Soosalu keskpanga blogis.

Kaardiga võeti 2018. aastal pangaautomaadist raha välja keskmiselt 2,3 korda kuus. Keskmine Eesti elanik võttis automaadist välja kuus 220 eurot, mis on neljandiku võrra enam kui kümne aasta eest. Kuigi pangaautomaati kasutatakse Eestis üha harvemini, võetakse korraga välja aina suuremaid summasid.

2018. aastal võeti keskmiselt automaadist sularaha välja korraga 97 eurot. Esimesel euroaastal ehk 2011. aastal oli see summa 61 eurot. Suuremaid summasid võetakse automaadist välja sellepärast, et sularahaautomaate on vähem ja kaupade ja teenuste hinnad on aastatega tõusnud. Alates 2011. aastast, kui euro kasutusele võeti, on Eesti elanikud kaardiga maksnud suuremaid summasid, kui nad on automaadist välja võtnud. Kaardimakseid tegi keskmine elanik möödunud aastal 322 euro eest kuus.

Euroopa Keskpanga statistika põhjal võib öelda, et kõikides Euroopa riikides teevad elanikud kaardimakseid sagedamini, kui sularaha automaadist välja võtavad. Riikide vahel on erinevused suured – Portugali ja Ühendkuningriigi elanikud võtavad automaadist sularaha välja üle kolme korra kuus, taanlased ja rootslased aga päris iga kuu automaadi juurde ei jõuagi. See-eest tehakse neil elaniku kohta Euroopas kõige rohkem kaardimakseid.

Summasid võrreldes on pilt märksa kirjum. Pooltes Euroopa riikides makstakse kaardiga suuremaid summasid, kui sularaha automaadist välja võetakse. Kõige suurem kontrast on Rootsis ja Taanis, kus see vahe on enam kui kaheksakordne. Kaardiga makstud summad on ka Eestis automaadist välja võetud summadest suuremad – iga väljavõetud euro kohta makstakse 1,5 eurot pangakaardiga.

Pooltes Euroopa riikides armastatakse aga sularaha märksa enam: neljateistkümnes riigis võetakse automaadist välja rohkem raha, kui kaardiga makstakse. Nende riikide hulka kuuluvad nii meie lähinaabrid Läti ja Leedu kui ka Itaalia, Saksamaa, Austria, Poola ja veel mitu riiki. Kaupluste kassadest on sularaha võimalik välja võtta peale Eesti veel paljudes euroala riikides, näiteks Belgias, Saksamaal, Iirimaal ja Hollandis.

 
 
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles