Kuidas katust ohutult lumest puhastada?

Ohtlik lumi katustel

FOTO: Mailiis Ollino /

See talv on meil olnud üle ootuste lumine, seega peaks iga majaomanik mõtlema katuse puhastamisele.

Kui lasta lumekiht liiga paksuks kasvada, muutub selle eemaldamine keeruliseks ning suuremate sulade tulles võib katus lume raskusele sootuks alla vanduda. Kuidas katuselt ohutult lund alla saada, annab nõu Eesti ainsa kivikatuste tootja Monieri müügijuht Erkki Tepper.

Eestis kehtivate ehitusnõuete järgi peab katus kannatama saartel, Läänemaal ja Viljandimaal ligikaudu 125 kg lumekoormust ruutmeetrile, Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul aga 175 kg ning mujal Eestis 150 kg. Lisaks sõltub lumekoormus katuse kujust ja kaldest: näiteks sümmeetrilistel kuni 30° viilkatustel korrutatakse eelpool toodud normid läbi teguriga 0,8. Mida teravam on viilkatus, seda väiksem on ka lumekoormus kuni 60° kaldeni, kus lume raskuse mõju katusele puudub.

Kui paks lumi vajab katuselt eemaldamist?

Katusele ohtliku lumekihi paksuse määramise muudab keerulisemaks see, et lume tihedus ja sellest tulenevalt kaal muutub kordades olenevalt lumesajust möödunud ajast ning õhusoojusest. Kui värske lumi kaalub ainult 100 kg kuupmeeter, siis tunde ja päevi seisund lumi juba 200 kg, nädalaid ja kuid seisnud lumi 250–350 kg ning märg lumi 400 kg/m3.  Sellest lähtuvalt võib soovitada lume eemaldamist katuselt, kui kihi paksus on 20–25 sentimeetrit – siis kaalub märg sulalumi 100–125 kg/m2 kohta ehk koormus hakkab lähenema katuse kandevõime arvutuslikele piirmääradele.

Kindlasti tuleks jälgida lume kogunemise piirkondi katusel, vältimaks seda, et mõnes kohas jõuab see piirnormini. Lisakaalu annab ka lume eemaldamise ajal katusel koos varustusega liikuv inimene (120–150 kg). Lisaks tuleb arvestada, et seisnud ja märga lund on suurema tiheduse tõttu raskem katuselt eemaldada. Samuti jäätub lumi külmatsüklite ehk külmakraadide ja sulailmade vaheldumisel ning nii seda veelgi raskem katuselt alla saada.

Ohutuse tagavad turvasiin või turvakonksud

Kui lamekatuselt on lume eemaldamine lihtsam, siis viilkatusel tuleb kõigepealt mõelda enda ja teiste inimeste turvalisusele. Kõige kindlam on kogu räästaalune osa ümbritseda tööde  ajaks piirdelindiga, et katuselt lükatav lumi inimestele ja parkivatele autodele ootamatult kaela ei sajaks. Lumelükkaja enda ohutuse tagamiseks peavad katusele olema paigaldatud turvasiin või turvakonksud olema piisavalt tiheda vahemaaga, et katusel liikudes saab ohutusköit järgmisse kinnituspunkti edasi tõsta nii, et inimene on pidevalt kaitserakmetega katuse külge ühendatud.

Kivikatuse puhul on võimalik turvakonkse paigaldada ka talvel, eemaldades soovitud kivi klambriga roovi küljest, paigaldades turvakonksu ning pannes kivi tagasi. Kuna lihtsamad turvakonksud maksavad ainult 15-20 eurot, siis ei tasu turvalisuse pealt kokku hoida ning pigem paigaldada neid rohkem kui vähem. Siiski on parem seda paigaldustööd teha soojemal ajal, kui lund katusel pole. Seetõttu võib pigem soovitada lume eemaldamist tõstuki kaasabil, kui katusele turvavarustust paigaldatud ei ole. Turvatoodete olemasolul saab aga iga eramaja omanik katuse lumest puhastamisega ise hakkama ning professionaalset teenusepakkujat ei ole tingimata vaja kutsuda.

Arvestada tuleb ka seda, et kui kivikatusel võib rahulikult astuda kogu katuse pinnale, siis muude katusematerjalide korral tuleb enne kontrollida tootja juhiseid. Näiteks kuni 0,7 mm paksusele katuseplekile tohib astuda üksnes roovi kohale kinnitatud profiili põhjale.

Lund tuleb lükata mööda katusekallet ülevalt alla, kuna nii ei vigastata katusematerjali ühendusi. Kõige parem on lund lükata pika varre otsas oleva harjaga. Teleskoopvarrega plastikust lumelabida kasutamine iseenesest ei tee kivikatuse veepidavusele midagi, kuid katusekatte värvikihti võib see ometi kriimustada või läbiviike kahjustada. Plekk-katusel võib see aga värvile tõsist kahju tekitada, mis omakorda loob soodsa pinnase rooste tekkeks. Labidaga lume eemaldamisel tuleks kriimustuste vältimiseks jätta katusele kuni 5-sentimeetrine lumekiht.

Kergemat lumekihti võib proovida eemaldada ka lumepuhuriga, kuid kui näiteks tugevad tuuled ja tuisuilmad pole lund katuselt alla toonud, siis ei suuda seda ka puhur. Tuisuga kipuvad katusele tekkima kõrgemad lumekuhjad, mis võivad oma kaaluga katusele saatuslikuks saada.

Kriitiline koht on korstnatagune

Üks kriitiline koht katusel on veel korstna viilupoolne külg. Sinna kipub korstna soojenemise tõttu tekkima paks jäätunud lumeklots, mis võib suuremate sulade saabudes korstent tõsiselt kahjustada või koguni ümber lükata. Reaalsem on see oht vanade telliskorstende puhul, sest vähemalt 1,5 m üle katusepinna ulatuvad moodulkorstnad peavad olema armeeritud, mis annab neile täiendava tugevuse. Siiski ei tasu lasta korstna taha paksul lumekihil tekkida, kuna kütmisest tulenev sagedane sulamine ja külmumine muudavad sealt lume eemaldamise aja jooksul raskemaks.

Katuselt tuleks eemaldada ka lumetõkke taha kogunenud suurem lumekuhi, lükates selle üle tõkke. Kuna aga lumetõkked paigaldatakse tavaliselt kohtadesse, kus räästa all liiguvad inimesed või pargivad autod, siis tuleb jälgida, et lume eemaldamise ajal poleks ohtu inimestele ja varale.

Kui lumi on katuselt alla lükatud, tuleb üle vaadata ka vihmaveerennid, kuhu kipuvad jääma suuremad lumekuhjad. Rennidest tuleb kindlasti suurem lumekiht eemaldada, sest sulaga võib see rennid paigast vajutada või koguni katuseräästast alla tuua. Vihmaveerennide puhastamiseks saab kasutada redelit ning harja või plastikust labidat. 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles