Milliste autode automaatkäigukastid kõige tihedamini remonti vajavad?

Automaatkäigukast.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Mis puutub auto käigukasti, siis jagunevad siin ruttu inimesed kahte leeri – on neid, kes ütlevad, et automaatkäigukastiga on raskem autot tunnetada, kui ka neid, kes väidavad, et manuaalkäigukast on lihtsalt tüütu.

Automaatkäigukastide hooldus- ja remonditöödega tegeleva ettevõtte Hõbenool juhi Jürgen Riimi sõnul on Eesti teedel levinud peamiselt vanemat tüüpi automaatkastiga, sealjuures enamik neist on ostetud järelturult. «Ostuotsust kaaludes on oluline teada huvipakkuva sõiduki tausta, varasemat kasutuskogemust ning ka olemuslikke eripärasid,» märkis Riim.

Ettevõte tegi kahe viimase aasta võrdluses ülevaate sõidukitest, mille käigukastid olid tihedamad külalised nende remonttöökodades. Ülevaatest selgus, et peaaegu iga sajas tänaval liiklev Audi või Subaru on statistiliselt Hõbenoolde remonti sattunud. «See muidugi ei tähenda, et Audid või Subarud ei oleks vastupidavad, pigem on küsimus käigukasti hoolduses, sõidukiga ümber käimises ning ka vanuses,» sõnas Riim. Vaatluse all olid automargid, mille esinemissagedus mõne probleemi korral oli Hõbenooles vähemalt kümme sõidukit aastas. Aastas pöördub ettevõtte poole kuni neli tuhat probleemset klienti, kelle rohkem kui viiesajale automaatkäigukastile teostatakse suurem remont.

Automaatkäigukastide suhteline veaprotsent 2000-2015 a. esmaregistreeringuga sõidukitel Hõbenoole klientide põhjal. Graafik näitab, kui palju käisid mingit marki autod remondis võrrelduna nende autode arvuga Eestis. Remondistatistika ei anna 100 protsendilist hinnangut käigukasti vastupidavusele ja otsest ostusoovitust on selle põhjal ennatlik teha.

FOTO: Hõbenool

Faktor nr 1 – käigukasti õli

Üleilmselt on leidnud kinnitust fakt, et käigukasti elu mõjutab väga tugevalt ATFi ehk maakeeli käigukasti õli seisukord. See sõltub omakorda sõidustiilist ja ka juhist (kuidas ja kus ta sõidab), auto vanusest ning samuti läbisõidust. Nii nagu näitab USA statistika, kinnitab ka rmonditöökoja kogemus, et enamus vigu käigukastides on alguse saanud agregaadi ebapiisavast hooldamisest ja on seega välditavad. Loomulikul on käigukaste, kus esineb rohkem insenertehnilist möödalaskmist. Enamikel juhtudel aitab aga vigu ära hoida regulaarne hooldamine ja käigukasti õli õigeaegne vahetamine.

Automaatkäigukasti tootjad soovitavad õli vahetada järgmiste intervallidega:

  • CVT kuni 60 000 km või kuni 8 aastat
  • DSG kuni 60 000 km või kuni 8 aastat
  • Tavaautomaat (nõrgemad käigukastid – enamasti esiveolised) 60 000 – 80 000 km või kuni 8 aastat.
  • Tavaautomaat (tugevamad käigukastid – taga- ja nelikveolised) 80 000 – 100 000km või kuni 8 aastat.

Faktor nr 2 – sõiduki vanus

Probleemsete sõidukite statistikat analüüsides on oluline vaadata Eesti registris olevate sõidukite arvu mudeli ja registreerimisaasta põhiselt. Sellest saab järeldada, mida vanem on masin, seda suurema tõenäosusega ta remonti satub. Samas on arvestatav hulk autosid, mille puhul omanik ei pea mõistlikuks enam remonttöid teostada, kuna sõiduki vanus ja turuväärtus ei soosi seda.

Sõidustiil ja hooldamine mõjutavad käigukasti riknemise tõenäosust väga suures ulatuses. Samas reaalse tuhande sõiduki (Hõbenoole kliendi) statistika põhjal saab teatud üldiseid järeldusi teha.

Faktor nr 3 – mõned käigukastid ongi nõrgemad

Statistikas on oluline roll ka sellel, millised autod konkreetsesse remondiettevõttesse jõuavad. Erinevatel autoesindustel on erinevad koostööpartnerid, mis mõjutab omakorda valimit.

Graafikul kerkib ebanormaalselt suure esinemissagedusega üles Dodge. Hõbenoole hinnangul on see ootuspärane, sest sõidukil on kasutatud suhteliselt problemaatilist DCT450 käigukasti. Oma olemuselt ongi tegemist suhteliselt kehva käigukasti tüübiga. 80 protsenti Dodgedest, mis Hõbenoolde satuvad on nimetatud käigukastiga Journey mudelid. Sama käigukast on ka veel paljudel Fordidel ning Volvodel, kuid nende sõidukite puhul leevendab statistikat ka teiste tootjate käigukastide kasutus.

Audi puhul on peamiseks murekohaks vanade variaatorkäigukastide (Multironic) suur arv ning uuemate kolmeliitriste diiselmootoritega koosluses olevad seitsmekäigulised DSG käigukastid.

Subarul annavad samuti tooni sarnaselt Audile firma LUKi kaasabil välja töötatud variaatorkäigukastid. Land Roveri statistiliselt kõrgem osakaal võrreldes BMWga, mille juures kasutatakse praktiliselt samu käigukaste, seisneb arvatavasti nende sõidukite igapäevases tugevamas koormamises kasutajate poolt.

Nissani tõstab esile variaatorkäigukastide kasutamine ning selle automargi suurimate maasturite suhteliselt probleemsed käigukastid. Nagu ka Audi ja BMW puhul, on paljud Mercedes-Benzi vead tingitud just abrasiivse õli tagajärjel purunenud liugelaagritest ja turbiini siduriketaste kulumisest.

Statistiliselt on enamus käigukasti probleeme hooldusega hõlpsalt välditavad. On vaid mõned levinumad erandid, kus vead ei sõltu kasutajast. Näiteks kuuekäiguline 3.0L diisel Audid, millel sageli murdub käigukastis võll või Volvo, Ford ja Dodge Powershift käigukastid mis lihtsalt oma olemuselt on väga nõrgad. Vigu põhjustavad ka jahutusvedelikust tingitud rikked, mida aitab vältida kui vahetada enneaegselt välja sõiduki jahutusradiaator (nt Mazda 6, Nissan Pathfinder, Mercedese ja Audi teatud mudelid).

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles