Investeerimispank: nõudluse kasv nafta järele kahaneb kümne aastaga nullini (3)

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektribussid Santiagos. Elektrisõidukite õitseng kahandab nõudluse kasvu nafta järele järgmise kümnendiga nullini.
Elektribussid Santiagos. Elektrisõidukite õitseng kahandab nõudluse kasvu nafta järele järgmise kümnendiga nullini. Foto: CLAUDIO REYES / AFP/Scanpix

Nõudlus nafta järele järgmise kümnendi jooksul küll kasvab, aga see aeglustub ning umbes kümne aasta pärast langeb kasv nullini, usub USA üks suurem pank Bank of America Merryll Lynch oma värskes raportis.

Aastaks 2024 on nõudluse kasv langenud poole võrra 0,6 miljoni barrelini ööpäevas võrreldes praeguse kasvuga, mis on 1,2 miljonit barrelit ööpäevas. Umbes 2030. aastaks kahaneb nõudluse kasv nullini, sest tarbimine jõuab tippu ja see jääbki sellele tasemele. Nõudluse kasvu lõpu põhjus on elektrisõidukite õitsengu algus, usuvad panga analüütikud.

Nende arvates moodustavad 2020. aastal elektrisõidukid viis protsenti globaalsest sõidukite müügist, 2030. aastaks kasvab nende osakaal 40 protsendini ning 2050. aastaks koguni 95 protsendini. Panga arvates asume praegu naftatarbimise kasvu suurimas struktuurses muutuses alates autotööstuse õitsengu algusajast eelmise sajandi alguses.

Nõudluse jõudlusest tippu on räägitud juba tunduvalt varem.

Eelmise sajandi viimastel aastakümnetel ja selle sajandi esikümnendil valitses aastakümneid hüpotees nn naftatipust, mille kohaselt nõudlus nafta järele kasvab igavesti ning nafta tootmine kerkib mingil ajal maksimumini (nn naftatipp) ning hiljem hakkab tootmine varude vähenemise tõttu kahanema.

Tegelikkuses on läinud vastupidi, viimasel aastakümnel lisandunud nn mittekonventsionaalse nafta varusid enam kui triljoni barreli võrra, mis tähendas lisapakkumist vähemalt 30 aastaks. Mittekonventsionaalseteks nimetatakse raskesti kättesaadavaid ja naftavarusid, mille tootmiskulud on tavalisest ehk konventsionaalsest kulust suuremad. Kõige suuremat mõju on globaalsele naftaturule on avaldanud USA kildanafta, tänu millele on Ameerika Ühendriigid tõusnud maailma suurimaks naftatootjaks.

«Naftaaeg hakkab tasapisi mööda minema mitte pakkumise tipu möödumise tõttu, vaid sellepärast, et tippu on jõudmas nõudlus,» kirjutas Georgetown University professor Thane Gustafson Venemaa naftatööstust käsitlevas raamatus Wheel of Fortune. The Battle for Oil and Power in Russia, mis ilmus juba 2012. aastal.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles