Hiidlastel mure: saarlaste parvlaevad murravad jääd vaevata, hiidlaste omad jäävad aga hätta
Lisatud kapteni täiendatud kommentaar!

Parvlaev Leiger.

FOTO: MARGUS ANSU / PM/SCANPIX BALTICS

Kuula artiklit

Mõni aeg tagasi postitas vedaja, TS Laevad oma sotsiaal­meedia kontole pildi, kuidas parvlaev Piret täitis jäämurdja rolli ja aitas kaubalaeva läbi jää Virtsu sadamasse ja sealt välja, sama projekti järgi ehitatud Hiiumaa ja mandri vahet sõitvad parvlaevad on aga jää läbimisega hädas.

Üleveod venivad keskmiselt 16 minutit pikemaks, kohati on ette tulnud koguni 45 minutit pikemat reisiaega, vahendab Hiiu Leht. Hiidlased, kes võitlesid talvise tihedama parvlaeva graafiku üle ja pidid siiski leppima kõigest viie väljumisega tööpäeviti, on asjade sellisest käigust nördinud.

TS Laevade peakapten Guldar Kivro rääkis Postimehele, et TS Laevade ülesanne on tagada stabiilne ja ohutu meretransport. «Meresõidu ohutuse kontekstis hindavad kogenud laevakaptenid olukorda ja kui riskide maandamiseks on vajalik väiksem sõidukiirus ja pikem ülesõiduaeg, siis võetakse vastu olukorrale vastav otsus,» märkis ta ja lisas, et tavapärasest erinevast ülesõiduajast teavitavad laevajuhid reisijaid, kes on laeva pardal.

Kivro sõnul oli reisijatele muret teinud hilinemise taga kuni 50 sentimeetri paksune rüsijää. Rüsijää on tuule, vee ja laeva jõul üksteise alla ja peale liikunud jäälahmakad. Näiteks, kui laev murrab lahti suure 20 sentimeetri paksuse jääkamaka ja sõidab sellest läbi, siis liigutab ta ühe tüki teise alla, tagasi tulles liigutab ta järgmise tüki sinna alla, ehk siis on vähese ajaga võimalus, et tekib ca 60 sentimeetri paksune rüsijää. «Rüsijää kuhjumised tekivad iga aastaselt just selle koha peale, kus vesi muutub madalamaks ehk kanalite otstesse, soodsate tuulte mõjul liigub mõnikord see kuhjunud jää ka minema ja sellest tulenevalt võivad ühel päeval olla tingimused ühed ja teisel päeval hoopis teised,» selgitas Kivro. «Tuule ja hoovuste mõjul liigub jää ja jääsupp ka päevasel ajal ja laeva tekitatud kanal sulgub kiirelt. Sellest tulenevalt peab laev alati kas uue kanali murdma või läbima tugevalt kokku surutud rüsijää. Ehk meri võib navigatsiooni mõttes olla erinev olenevalt päevast.»

Uutel parvlaevadel on jääklass 1A, mis tähendab seda, et laeva vöör peab võimaldama ohutut sõitu kuni 80 cm paksuses jääs. Küll aga ei ole määratud, et sellises paksuses jääs peab laev suutma hoida maksimaalset, ekspluatatsiooni või mõnda muud kiirust.

«Vedajana peame oluliseks, et liinigraafikus kinnitatud reisid toimuksid õigeaegselt, sest see annab kindlustunde nii Hiiumaa elanikele kui ka kohalikele ettevõtjatele,» sõnas kapten. «Õigeaegsed ehk prognoositavad väljumised saavad toimuda vaid juhul, kui laev on ohutult sadamasse jõudnud olles valinud optimaalse sõidukiiruse – selle tagamiseks annab TS Laevad oma parima.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles