Eestlaste õnnetunne on teist aastat samas seisus

Läti ja Leeduga võrreldes on Eestis ka oluliselt sagedamini prioriteediks elu korraldamine niimoodi, et saaks teha nii nauditavaid asju kui ka elada tervislikult.

FOTO: CandyBox Images / PantherMedia / CandyBox Images

Üle-eestilise brändiuuringu põhjal teevad lisaks rahale eestimaalasi õnnelikumaks lapsed ja haridus, oskus tähtsustada õppimist ja väikeste asjade märkamist. Brändidest pakuvad õnnetunnet kõige enam RMK ja Apollo.

Havas Estonia viis hiljuti enam kui 7600 eestimaalase seas läbi mahuka uuringu «Meaningful Brands», mis aitab ärijuhtidel otsustada, kuidas oma brändi kasvatada, et see muuhulgas inimestele rohkem korda läheks ja elu paremaks teeks.

Inimestel paluti subjektiivselt hinnata, kui hea on nende elu skaalal 1–10 ning Eesti keskmiseks tuli 6,4 ehk «normaalne». Kui ajavahemikus 2013–2016 olid õnneskoorid selges kasvutrendis, siis 2018. aasta tulemus näitab võrreldes kahe aasta tagusega sama seisu. Sarnaselt võime õnnehinnangute kasvu tardumist täheldada ka Lätis ja Leedus, kus on keskmised hinnangud võrdväärsed.

Õnnelikud lapsevanemad

Uuringust selgus, et subjektiivse rahulolu ülekaalukalt suurimaks mõjuriks on sissetulek. Lisaks on õnnelike seas keskmisest sagedamini inimesi, kes on kodused ja kasvatavad lapsi, ning neid, kellel on vähemalt kolm last.

Samuti kipub kõrgharidusega inimeste elu sagedamini olema hea. Raskustes inimeste seas on aga rohkem neid, kes ei ole suutelised tööl käima või on töötud, samuti mõnevõrra rohkem eakamaid inimesi.

Põhjaliku uuringuna selgitas Meaningful Brands ka õnnelikkuse tagamaid. Selleks, et inimene oleks oma elukvaliteediga rahul ja õnnelik, kerkib 14 aspekti võrdluses ülekaalukalt esile ootus, et inimese elus on neid, kes temast tõeliselt hoolivad.

Eestis pidas seda üheks tähtsaimaks asjaks kaks inimest kolmest, mida on oluliselt enam võrreldes Läti ja Leeduga, kus sama näitaja on ka tähtsaim, ent mitte nii suure ülekaaluga. Tõepoolest, inimene on eelkõige sotsiaalne loom ja tundub, et Eesti ühiskonnas on suurem rõhk individualismile võrreldes lõunanaabritega.

Naudingute otsimine

Ligi poole vähem, umbes kolmandik, peab väga oluliseks ka parema elatustaseme saavutamist ning elu lihtsustamist ja korraldamist nii, et saaks teha asju, mis naudingut pakuvad. Omakorda järgnevad tööga rahulolu (29%), tervislikud eluviisid ja füüsiline vorm (mõlemad 23%).

Läti ja Leeduga võrreldes on Eestis ka oluliselt sagedamini prioriteediks elu korraldamine niimoodi, et saaks teha nii nauditavaid asju kui ka elada tervislikult. Lätlased peavad naabritest tähtsamaks füüsilist vormi ning saavutustunnet. Leedulastele on seevastu põhjanaabritega võrreldes olulisem aktiivne osalemine teiste aitamisel, soov olla osa sarnaste huvidega inimeste grupist, samuti uute asjade õppimine ning väikeste asjade märkamine ja nautimine.

Õnnetunde toob RMK

Kuidas aga erinevad õnnelike inimeste soovid õnnetute omadest? Selgub, et õnnelike seas on võrreldes raskustes inimestega rohkem neid, kes peavad olulisemateks väikeste asjade märkamist ja nautimist ning uute asjade õppimist ja oskuste arendamist. Samas raskustes inimeste seas on oluliselt enam neid, kelle prioriteediks on elatustaseme parandamine.

Elu ja õnne edendamisega tegelevad omamoodi kõik ühiskonnaliikmed ning viimasel ajal räägitakse aina rohkem, kui oluline on ka erasektori roll ja vastutus. Meaningful Brandsi uuring vaatlebki, kuidas brändid ja suurettevõtted inimestele erinevaid hüvesid pakuvad.

Ühe hüvena selgitati, kuivõrd brändid aitavad inimestel end õnnelikumana tunda. Selgub, et 42 põhjalikult uuritud tippbrändi võrdluses panustavad kõige sagedamini positiivselt meie õnnetundesse sellised brändid nagu RMK (nii arvab 44% inimestest, kes on brändiga tuttavad), Apollo (41%) ja Rahva Raamat (32%). Pingerea lõppu jäid mitmed kasiinobrändid.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles