Targa hoiustaja üheksa olulist küsimust

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Thomas Klee / PantherMedia / Thomas Klee

Hoiustamine on suurepärane võimalus nii oma unistuste elluviimiseks kui ka tagala kindlustamiseks keerulisemateks eluperioodideks.

Millistele küsimustele tasub tulevasel arukal hoiustajal enne rahapaigutuse tegemist vastuseid otsida? Vastusi jagab Luminori kontode ja hoiuste teetejuht Baltikumis Linda Willmann.

Miks ma üldse peaksin raha hoiusele koguma?

Hoiustamine on tuleviku kindlustamise mõttes oluline igaühele. Kindlasti võiksid sellele mõelda lastega pered, esimesel töökohal alustavad noored ning ka need inimesed, kes elavad palgapäevast palgapäevani ehk kellel varuraha muul viisil väga lihtsalt ei teki.

Iga sent, mida hoiustatakse täna, annab tulevikus võimaluse enda valikutes vabam olla. Vahel mõeldakse, et alustamiseks on vaja üüratuid summasid, mida tavainimesel pole, kuid see pole sugugi nii. Alustada võib ka mõne euroga. Lisaks on pangad teinud kogumise väga lihtsaks, ülekanne toimub automaatselt ja soovi korral mitu korda kuus.

Millisest summast on mõistlik alustada?

Summasid on raske määrata, need sõltuvad igaühe võimalustest. On nii kümneeuroseid sissemakseid kui 500-euroseid ja ka palju suuremaid. Tähtis on alustada, seega on iga summa oluline. Mõistlikum on aga alustada pigem enda jaoks suurema summaga. On see siis viis või 50 protsenti sissetulekust, kuidas kellelgi. Mina isiklikult toetan mõtet enne pikemaajalise hoiuse avamist koguda lihtsalt mingi summa eraldi loodud kontole. Juba 2-3 kuu jooksul tekib aimdus, millise kogumiseks mõeldud summaga olen valmis igakuiselt edasi minema. Soovitan ennast alustades mitte alahinnata ja mõista, kui vähe koguneb, kui eraldan oma sissetulekust iga kuu vaid imepisikese osa kogumiseks. Matemaatika on ju lihtne: kui ma kogun igakuiselt vaid ühe euro järgmised kümme aastat, siis see on ainult 120 eurot pluss kogutud intress. Kui ma aga panen kogumisarvele iga kuu 25 eurot, siis koguneb kümne aastaga juba 3000 eurot pluss intress.

Miks ma ei võiks koguda raha lihtsalt arvelduskontole?

Arvelduskontol olevat raha sööb kogu aeg inflatsioon, sest seal ei lisandu hoiuseintressi. Siin mängib rolli ka inimese riskivalmidus. Kui ühtegi eurot ei soovita mingil juhul kaotada ning raha on plaanis kontol hoida lühikest aega, siis ei kaota palju ka ainult arvelduskontot kasutades, kuid olukord muutub koheselt kui perioodi või riskitaset muuta. Raha lihtsalt arvelduskontol hoides võib kaotada päris palju.

Mida tuleks teha enne hoiuse avamist?

Enne hoiuse avamist oleks hea oma konto väljavõte üle vaadata ja mõelda selle peale, mille jaoks ma tahaksin raha koguda ning mis viisil seda teha. Seda saab teha nii oma tarkusest kui erinevaid artikleid ja raamatuid lehitsedes. Lisaks tasub mõelda, millise summa ulatuses olen nõus taluma hoiustatud summa kõikumisi. Sellest sõltub ka, milline strateegia valida oma raha hoiustamiseks.

Kuidas teha valik erinevate hoiustamistoodete vahel?

Valiku tegemisel on abiks erinevad kalkulaatorid, mis on olemas pankade kodulehtedel. Samuti on hea uurida infot Finantsinspektsiooni loodud lehelt www.minuraha.ee, mis on spetsiaalselt tehtud tarbijate abistamiseks.

Milline hoiustamistoode on kõige populaarsem? Miks?

Kõige tuntum ja samuti levinum on tähtajaline hoius. Loogika on lihtne: paiguta summa ja kohe alguses saad teada kui palju perioodi lõpuks lisandub ehk palju sa teenid. See on ka riskivaba investeering, kus raha on alati kaitstud ning kasvab.

Kuna Eesti on suhteliselt noor riik investeerimisvaldkonnas, eelistab suurem osa inimesi vähetulusaid, kuid kindla intressimääraga tooteid. Samuti eelistatakse tooteid, kust raha saab vajadusel kohe kätte.

Kas ja miks on oluline enne hoiustamisega alustamist konsulteerida mõne eksperdiga?

Kindlasti tasub eksperdiga konsulteerida. Esiteks on igapäevaselt hoiustamisega tegelevad nõustajad turuolukorraga kõige paremini kursis, näiteks võivad nad juhatada mõne erinevate toodete kombinatsioonini, mille peale ise ei pruugi tullagi. Samuti hindavad nõustajad riskitaset. Kokkuvõttes on võimalus leida parim lahendus kordades kõrgem kui omapäi tegutsedes. Meeles peab ka pidama, et alates 2018. aastast on hoiuseintressid maksustatud tulumaksuga.

Kuidas käib hoiusekonto avamine?

Hoiusekonto avamine on väga lihtne, selleks pole vaja teha muud kui logida internetipanka või tulla pangakontorisse. Hoiusekonto avamine võtab aega kuni kaks minutit. Lisaks suurema summa hoiustamisele tasub mõelda ka igakuise ülekande loomisele. Pangas hoiuselepingut sõlmides on tark sellesse kohe ka vastav ülekanne lisada, nii kindlustad oma tulevikku.

Kuidas ma tean, milline hoiustamisperiood mulle kõige paremini sobib?

Kõige praktilisem ja aega säästvam variant on tulla nõustaja juurde konsultatsioonile, kus vaatate koos üle erinevate eluetappide kogumiseesmärgid. Samas jääb alati võimalus koostada ise plaan hoiustamisperioodiks. Siin oleks hea arvesse võtta nii lühiajalised plaanid, mustadeks päevadeks säästmine kui unistuste ning tulevikuplaanide konkretiseerimine ja kirja panemine. Näiteks kui tahad lähima 2-3 aasta jooksul endale kodu osta, oleks mõistlik suurem osa hoiustatavast rahast paigutada lühiajaliselt ehk kuni kolme aasta perspektiivis ja väiksem osa jagada teiste eesmärkide ja tulevase pensioni kogumise vahel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles