Lugeja küsib: mis siis saab, kui saan töö käigus süstlaga torgata?

Tarbija24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töö käigus on oht süstlaga torgata saada mitte ainult meditsiinitöötajatel aga ka näiteks koristajatel.
Töö käigus on oht süstlaga torgata saada mitte ainult meditsiinitöötajatel aga ka näiteks koristajatel. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Töötan koristajana ja leidsin prügikorvi tühjendamisel kasutatud süstla, kuidas võib see mind ohustada? Kas tööandja saab enda poolt midagi teha, et võimalikke riske vähendada?

Vastab Tööinspektsiooni töötervishoiu rakkerühma juhtiv tööinspektor Janika Rõõmus:

Seda me teame kõik, et tervishoiu- ja hoolekandesektori töötajatel on suur oht puutuda töö juures kokku vere kaudu levivate haigustekitajatega, sageli just vigastuste kaudu. Sellise kokkupuute kõige tuntum vorm on süstlatorkest tekitatud haav. Ehkki meditsiiniõed, kes tegelevad patsientidega ja kasutavad süstlaid, on üldjuhul suurimas ohus, ei tohi unustada teisi võimalikke ohuolukordi. Nii on võimalus, et süstal satub prügi või musta pesu hulka ja seab ohtu hoopis pesulatöötaja või koristaja.

Lisaks meditsiinitöötajatele ja koristajatele peaksid süstlatorkest põhjustatud terviseriske arvestama ka muude valdkondade töötajad, näiteks vangla ja kriminaalhoolduse töötajad, politseinikud, turvatöötajad jne.

Süstlatorkest tulenevate riskide hindamisel tuleb esmalt kindlaks teha ohustatud töötaja, arvestades tema töökohta, -ülesandeid, olukordasid ja seadmeid, sest tema töökeskkonna eripära tõttu võivad vere kaudu levivad haigusetekitajad edasi kanduda. Teisalt tuleb alati silmas pidada ka teiste ettevõtte töötajate (puhastus-, turva- ja hooldustöötajad) või teiste isikute (kliendid, külalised, juhuslikud möödujad) võimalikku viibimist töökohal või kokkupuudet süstaldega.

Tööandjal peab olema kindlasti tegevuskava juhtudeks, kui süstlatorkevigastus on juba tekkinud. Kavas tuleks keskenduda vigastatud töötaja heaolu tagamisele arstiabi ja nõustamise kaudu, ent näha ette ka ennetavate meetmete läbivaatamine, et õnnetustest õppust võtta. Tegevuskavas võiks ette näha ka mõnede elementaarsete ennetusmeetmete ülekordamine juhendamiste kaudu, valitud isikukaitsevahendite tõhususe analüüsimine, läbimõeldud jäätmekäitlussüsteem. Alati on võimalik konsulteerida spetsialistiga, et olla kindel, et kõiki riske on arvestatud ning kõik vajalikud abinõud niisuguste juhtumite vältimiseks on rakendatud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles