Taani VTA süüdistab Eesti perefirmat kahe surmaga lõppenud listerioosijuhtumi põhjustamises (9)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Listeeriaga nakatunud forellifilee.
Listeeriaga nakatunud forellifilee. Foto: Taani veterinaar-ja toiduamet

Taani veterinaar- ja toiduameti töötajad jõudsid jälile kolm aastat tagasi alanud listerioosipuhangu põhjustele, mis viis seitse inimest haiglasse ja põhjustas kaks surma. Haiguspuhanguga on ameti väitel seotud Eesti ettevõttes M.V. Wool imporditud külmsuitsukala. Ettevõtte omaniku väitel ei vasta süüdistused tõele ning kõik nende tooted vastavad Euroopa Liidu standarditele.

Taani meditsiinilabori Statens Serum Institute esindaja Luise Mülleri sõnul on esimene teadaolev listerioosijuhtum pärit 2016. aasta detsembrist, viis järgnevat haiguspuhangut leidsid aset 2017. aastal, üks 2018. aastal ja kaks 2019. aastal. Kõik haigestunud olid söönud Eestist pärit külmsuitsukala. Eesti veterinaar- ja toiduameti (VTA) andmetel on tegemist M.W. Vool toodetud kalaga.

«Taanis müüdavast, kuid Eestis toodetud külmsuitsukalast avastati listeeriabakter. Me teame, et tegemist on Eesti tootjaga, seega seda kala ei toodeta ega valmistata Taanis, vaid tuuakse Taani tarbijale väljastpoolt,» sõnas Müller. «Me ei saa välistada, et antud toode ei ole rohkem inimesi haiglavoodisse viinud.»

Eesti külmsuitsukala edasimüüja Taanis, Food For You, on välja saatnud teate, milles kutsub kliente tagasi tooma 200-grammises pakendis külmsuitsuforelli.

M.W. Vool juht Mati Vetevool.
M.W. Vool juht Mati Vetevool. Foto: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Eesti veterinaar- ja toiduameti andmetel jõudis nendeni informatsioon Eesti tootja põhjustatud listerioosipuhangust viies Euroopa Liidu riigis 8. märtsil. «Analüüsi tulemused seostavad haiguspuhanguid Eesti ettevõtte M.V. Wool ASi toodetega,» sõnas VTA pressiesindaja Elen Kurvits.

Ta lisas, et kuigi varem on VTA leidnud, et ettevõttes kasutatavad meetmed toodete ohutuse tagamiseks on piisavad, siis pärast ohuteate saamist otsustas amet 13. märtsil teha M.V. Wool imporditavale kaubale täiendava kontrolli.

Eelmisel reedel saatis Taani Euroopa Liidu toidu- ja sööda kiirhoiatussüsteemi vahendusel Eestile teate, milles andis teada, et on algatanud Taani vahendaja kaudu M.V.Wool külmsuitsukalatoodete turult tagasi kutsumise.

Selgitamaks ettevõttes valitsevat olukorda ja tagasikutsutava partiiga seonduvat, käisid eile VTA ametnikud M.V.Woolis kontrollkäigul. «Tulenevat ohuteadetest on VTA ettevõttele esitanud nõude täiendava kontrolli tegemiseks ning ootab ettevõttelt oma enesekontrolli süsteemi täiendamist,» märkis Kurvits. Ta lisas, et kontrollkäigu tulemusel võib amet asuda ka seisukohale, et ettevõte teeb omalt poolt kõik selleks, et nii kodumaisele kui ka eksporturgudele üle antav toit oleks ohutu.

M.V. Wooli sõnul pole probleem nende tehases

M.V. Wooli juht Mati Vetevoolu sõnul vastab kõik tehasest tulev kaup Euroopa Liidus kehtestatud nõuetele. «Kui listeeria on lubatud 10 kuni 100, siis meie näitajad on alla kümne. Kõik Euroopasse saadetud kaup viiakse külmutusautodes, mis on kontrollitud, et kindlalt oleks garanteeritud külmaahela mittekatkemine. Probleem saab olla ainult külmaahela katkemises. Kuidas kaubaga edasi käitutakse, ei oska mina enam öelda,» ütles ta.

«Minu tehases ei ole probleemi,» rõhutas ta. «Muidugi tahame me iga päev oma tehast paremaks saada, aga kõik meie tooted vastavad nõuetele ja mingit haiguspuhangut ei tekita. Haigus võib tekkida ainult siis, kui listeerianäitaja on üle tuhande,» selgitas ta.

Taani VTA on nõudnud toodete tagasikutsumist. «Loomulikult ei ole me nõus sellega. Suhete hoidmiseks oleme võib-olla sunnitud seda tegema. Neil ei ole ühtegi põhjust seda nõuda,» ütles Vetevool. «Uurimised Eestis käivad, need võtavad paar kuud aega.»

Küsimusele, miks Taani VTA kirjutab kindlas kõneviisis, et süüdi oli Eesti kala, ütles Vetevool, et ta ei tea. «Siin võib tuhat asja olla. Vaadaku kõigepealt oma külmaahel üle. Ma ei saa aru sellest. Kui mul on kõik proovid korras, aga mulle esitatakse selle peale teade, mis on täiesti alusetu. Viimasel korral tehti 65 proovi. 17. korral oli näitaja nullis, 48. korral alla kümne. Ikka tuleb teade?!» ütles ta.

Bakter ohtlik eelkõige nõrga immuunsüsteemiga inimestele

Listerioosi tekitab bakter nimega Listeria Monocytogenes, millesse võivad nakatuda nii loomad kui ka inimesed. Bakteri laia leviku tõttu looduses puutuvad inimesed sellega sageli kokku, kuid ilmtingimata ei kaasne seepärast infektsiooni. Bakter ohustab ennekõike nõrga immuunsüsteemiga inimesi. Listerioosile on omane pikk peiteaeg, mis varieerub mõnest päevast kuni kolme kuuni.

Listerioosi nakatumise põhjusteks võib olla saastunud toit, nagu näiteks liha, kala, piimatooted, salatid, puu- ja juurviljad. Erinevalt teistest toidu kaudu levivatest bakteritest võib listeeriabakter paljuneda isegi madalatel temperatuuridel ehk ka näiteks külmkapis.

​Listeeriabakterit tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana

Maaülikooli toiduhügieeni osakonna juhataja Mati Roasto on maablogis kirjutanud, et kuigi listerioosi haigusjuhud vähenevad kogu maailmas, on listeeriast tingitud  toidumürgistusi esilekutsuvatest patogeenidest kõige raskemini kulgevate infektsioonide tekitaja, põhjustades üle kahekümne protsendi kõikidest toidutekkeliste haiguste surmaga lõppevatest juhtudest.

Bakteri suure leviku tõttu looduses kontakteeruvad inimesed temaga sageli, kuid sellega ei kaasne tingimata haigestumist. Uuringud näitavad, et koguni viis protsenti inimestest kannab soolestikus listerioosi tekitajaid. Alates ajast, mil listerioosi esmakordselt kirjeldati, tuntakse seda haigusena, mis esineb harva, kuid lõpeb sageli surmaga.

«Listerioos võib väljenduda mõne tõsise haigusena nagu meningiit, septitseemia, bakterieemia, endokardiit, konjunktiviit või gripitaoline haigus, mille sümptomiteks võivad olla palavik, värinad, iiveldus, krambid, oksendamine ja kõhulahtisus,» märkis Roasto.

Ajavahemikul 2013–2014 tehtud uuringust selgus, et valmis kalatoodetes oli listeeria kogus suurem kui valmis lihatoodetes. Uuringus analüüsiti valmistoite, mida ei pea täiendavalt kuumtöötlema, näiteks vaakumisse pakendatud külmsuitsu kalatooted.

M.V. Wool - pika ajalooga perefirma

Perefirma M.V.Wool AS asutati 1994. aastal ning ettevõtte põhitegevus on kalatoodete tootmine ja kalatoodete vahendamine. Ettevõttel on kaks kalatööstustsehhi, millest üks asub Harku vallas ja teine Lääne-Harju vallas. Perefirmat juhib Mati Vetevool.

Kalatööstuse käive kasvas 2017. aastal 18,7 protsenti 23,6 miljoni euroni ning ettevõtte puhaskasum tõusis aastavõrdluses 2,2 korda 482 500 euroni. Suurimat käivet tegi ettevõte 2017. aastal Eestis, kus see kasvas aastavõrdluses 29,8 protsenti 15,3 miljoni euroni. Järgnesid Jaapan ligi 3 miljoni euroga, Taani 2 miljoni euroga ja Belgia 1,2 miljoni euroga, selgub ettevõtte majandusaasta aruandest.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles