Metsik hinnatõus: kütuse kallinemine maailmaturul jõudis Eesti tanklatesse
Tabel ja galerii!

Kui veel nädal tagasi sai Cirkle Ks tankida 95-oktaanise 1,305 liitrihinnaga, siis täna tuleb sama koguse eest välja käia 1,372 eurot.

Kui 95-oktaanise bensiini juures võib arvata, et hind tõusis 1. aprillil jõustunud nõudega pakkuda 10-protsendilise etanoolisisaldusega bensiini, siis hinnad on tõusnud ka 98 ja diislikütusel.

Circle K mootorikütuste hinnastamisjuhi Indrek Sassi sõnul sõltub mootorikütuste jaehind peamiselt kolmest tegurist: maailmaturuhinnast, maksudest ja konkurentsist.

«Bensiini jaehinna korrektsioon Eestis on tingitud maailmaturuhinnast, mis on tänu toornafta hinnatõusule ning sesoonsusest tingitud nõudluse kasvule kerkinud märtsi algusega võrreldes tänaseks lausa 19 protsenti,» sõnas Sassi. «Maailmaturuhinna tõusule vaatamata olid Eesti mootorikütuste jaehinnad eelmise nädala lõpus tugeva hinnakonkurentsi toel madalal tasemel. Eile toimus hindades korrektuur ja täna saab öelda, et kütusehinnad peegeldavad maailmaturuhinna õiglast taset.»

Alexela juhi Alan Vahti sõnul ongi nädala alguses hinnad tanklates kõrgemad kui nädala lõpus. Ühtlasi rääkis Vaht, et selle nädalase hinnatõusu taga ei ole mitte biokütus, vaid kütusehinna tõusus maailmaturul. «Kuu aja jooksul on kütusehinnad reipalt kasvanud ja tanklates on armutu konkurents. Me näeme, et kütuse hinnad liiguvad üles-alla ning sellest võivad tarbijad ainult rõõmu tunda, sest see on taganud tarbijatele palju parema hinna kui see, mis on maailmaturul toimunud hinnatõus.»

Vahti sõnul on bensiini hind maailmaturul kuu ajaga tõusnud koos käibemaksuga 9,4 eurosenti liitri kohta, kuid Eestis on konkurents hoidnud suurema tõusu ära. «4. märtsil oli bensiini maailmaturu hind 37,8 senti liitri kohta. Täna on hind 45,65 senti liitri kohta. Kui ma siit nüüd lahutan, siis ma saan 7,85 senti liitri kohta. Posti otsas on hind käibemaksuga, maailmaturul pole aga käibemaksust juttu, seega korrutame selle 7,85 käibemaksuga 1,2  läbi ja saame 9,4 senti. Eestis tõusis viis senti, samal ajal maailmaturul on hind tõusnud üle üheksa sendi.»

Biokütust kütusehindade tõusus süüdistada aga veel ei saa. «Etanooli mõju selles eilses hinnas ei ole mitte grammigi, sest tanklatel on mingisugune varu,» sõnas ta ja lisas, et tõenäoliselt võib biokütuse mõju hinnas tundma hakata kas nädala lõpus või uuel nädalal.

Tõenäolisemaks peab Vaht uut nädalat, sest nädalalõppudel lasevad kütusemüüjad hinnad jälle alla. «Hindade langetamise põhjus on ikkagi meie aktsiisi tõusus. Turg on nii palju mahtu kaotanud Lätile ja Leedule, et siis käibki armutu võitlus, kus igat poolikut liitrit aetakse taga. Nädalavahetusel püütakse eraklienti, äriklient siis ei sõida.»

Diislikütuse hinnatõusu taga on Vahti sõnul samuti kütusehinna tõus, aga ka dollarikursi tugevnemine.

Biokütuse jõudmisel tanklatesse peaks kütuse liitrihind aga kahe sendi võrra suurenema. «Kui võtta puhas bensiin ja võtta 10-protsendilise etanoolisisladusega bensiini hind, siis siin on ikkagi kaks senti liitri kohta hinnavahe.»

Kuna biokütus on tekitanud hinnatõusu tõttu paljudes trotsi, siis tuleks Vahti sõnul tegelikult keskenduda ikkagi suuremale pildile. «Kuna etanool ja biokütus on ikkagi kallim, kui on fossiilne kütus, siis kogu see biokütusele üleminek kütab paratamatult emotsioone tarbijate jaoks,» sõnas Vaht. «Väga palju kajastatakse just seda, milline on biokütustele ülemineku maksumus tarbijate jaoks ja seda kajastatakse sellises negatiivses võtmes.»

Biokütusele ülemineku selgitustöö on jäänud Vahti sõnul tegemata. «Riik oleks pidanud omalt poolt teadvustama ka tarbijatele, miks minnakse biokütustele üle. Tanklaketid on jäetud üksi selles teavitustöös,» märkis ta ja lisas, et kuigi biokütus tõstab paari sendi võrra hindu, on see üks meetodeid, kuidas vähendada kliima soojenemist.

«CO2 hulk atmosfääris on tööstusrevolutsiooni ajast 40 protsenti kasvanud ja transpordisektor on üks saastavamaid sektoreid energeetika kõrval. 25 protsenti CO2 emissioonist tuleb transpordisektorist, sealhulgas nii sõiduautod kui rekad,» selgitas ta ning lisas, et meil on kliimaeesmärk hoida kliimasoojenemine allpool kahte kraadi tööstusrevolutsioonieelse ajaga. «Täna on ambitsioonikamad plaanid, et me peame hoidma kliimasoojenemist lausa allpool 1,5 kraadi, sest me ei suuda kliimaeesmärke täita. Me ainult kaugeneme nendest eesmärkidest. Diislikütusega kliimaeesmärke ei täideta. Biokütused on ainult üks väga väike abinõu selleks, et midagi paremaks muuta, aga sellega me ei lahenda kliimaprobleeme. Vaja on teha oluliselt palju rohkem. Vaja on kardinaalselt karmimat kliima-ja energiapoliitikat ning sinna juurde siis ka transpordipoliitikat.»

Vahti sõnul alternatiivid ongi kallimad. «Kui alternatiivid oleks odavamad, siis mindaks neile üle vabatahtlikult. Täna on biokütused tehtud kohustuslikuks just sellepärast, et kui ta ei oleks kohustus, siis ei mindaks ka selle peale üle,» sõnas Vaht.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles