Ministeerium: nafta kallinemine kergitab aprillis kütuse jaehindu veelgi

Kütus ja rahakott. Foto on illustratiivne.

FOTO: Autoklub-mt.ru

Rahandusministeeriumi teatel olid märtsis kütuse jaehinnad veidi kõrgemad kui aasta tagasi ning hiljutise nafta kallinemise valguses tõusevad aprillis hinnad veelgi.

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 2,3 protsenti. Euroalal pidurdus inflatsioon toidu ja teenuste hinnatõusu aeglustumise tõttu 1,4 protsendini.

Tagasihoidlikum energiahindade tõus tõi aasta alguses kaasa inflatsiooni pidurdumise nii Eestis kui ka euroalal. «Lisaks madalamatele kütusehindadele mõjutas meil energiahindu elektri börsihinna alanemine ja aktsiisitõusude panuse vähenemine, mistõttu erinevus euroala inflatsiooniga oli viimase aja väikseim,» ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas pressiteate vahendusel.

Kui möödunud aasta alguses kergitas kaudsete maksude tõus inflatsiooni pea 1 protsendipunkti võrra, siis märtsis ulatus selle mõju vaid 0,2 protsendipunktini.

«Kuigi nafta hind on viimasel kahel kuul olnud võrreldav aastataguse tasemega, on euro dollari suhtes nõrgenenud, mistõttu siinsed kütuse jaehinnad olid märtsis veidi kõrgemad kui aasta tagasi. Hiljutine nafta kallinemine kergitab aprilli jaehindu,» rääkis Pungas.

Suhteliselt tugev sisenõudlus koos väga madala tööpuuduse ning palgasurvete püsimisega soosivad teenuste hinnatõusu, ulatudes märtsis 3,7 protsendini. «Kiiremat kasvu on näidanud väljas söömise, vaba aja ja eluasemeteenuste hinnad. Languses on side- ja transporditeenuste hinnad, kus oma osa on mullu suvel jõustunud osa maakonnaliinide tasuta ühistranspordil,» märkis analüütik.

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi kohaselt aeglustub hinnatõus mulluselt 3,4 protsendilt sel aastal 2,1 protsendini. Aasta jooksul hindade dünaamika kõigub, alanedes aasta teises pooles energiahindade languse ning osalt kõrge võrdlusbaasi mõjul ajutiselt alla 2 protsendi.

LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul kasvasid palgad märtsis aastavõrdluses kaks korda kiiremini kui kaupade hinnad, taoline palgakasvu tempo võib tema hinnangul jätkuda veel mõnda aega.

«Tarbijahindade kallinemisesse panustas taas enim energiahindade tõus ehk suurenesid inimeste kulutused eluasemele,» ütles Aab BNS-ile.

Analüütiku hinnagul on ettevaates kõige keerulisem prognoosida nafta hinna liikumist maailmaturul, millel on Eesti hinnatasemele olnud alati suur mõju. «See on meie tarbijakorvis ka üks volatiilsemaid komponente. Samuti ei ole veel täit kindlust uue koalitsioonileppe sisu osas, mis käesoleva aasta inflatsiooni tõenäoliselt ei mõjuta küll aga võib selle mõju avalduda järgmistel aastatel,» märkis Aab.

Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga värskete majandusprognooside kohaselt jääb hinnakasv tänavu 2 protsendi lähedale. Täpsest numbrist on analüütiku arvates olulisem indikatsioon, et inflatsioon aeglustub võrreldes eelmiste aastatega, mis on tasapisi jahtuvale majandusele iseloomulik.

«Inflatsiooniprognoose 2020. aastaks ja edasi ei ole praegu mõtet üleliia tõsiselt võtta, sest nii siseriiklikult kui globaalselt on üleval mitmeid lahendamist vajavaid küsimusi, mis kõik võivad hinnakasvu nii meil kui mujal mõjutada mõlemas suunas,» lisas LHV majandusanalüütik.

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert ütles, et inflatsioonitempot kujundavad endiselt energiahinnad.

«Hinnakasvu on viimastel kuudel aeglustanud elektri hinnatase, mis langes kahe kuuga 11 protsenti. Teiselt poolt on hinnakasvu kiirendanud mootorikütused, mis on samal ajal kallinenud 6 protsenti,» ütles keskpanga ökonomist Sulev Pert pressiteate vahendusel.

Tema sõnul teevad kütusehindade muutused maailmaturul inflatsiooni heitlikuks. Nimelt eelmise aasta neljandas kvartalis odavnes toornafta 30 protsenti, kuid 2019. aasta jooksul on selle hind uuesti tõusnud 17 protsenti. «Mootorikütuste hinnatõusu on soodustanud ka euro vahetuskursi langus. Euroala majanduse olukorra kohta on laekunud halbu uudiseid, mis on kaasa toonud euro vahetuskursi nõrgenemise,» rääkis Pert.

Kui heitlikud energiahinnad kõrvale jätta, on ülejäänud tarbijakorv Perti sõnul kallinenud mõõdukalt. «Kiire palgakasv paneb tõusma teenuste hinnad ja märtsis kallinesid kõige rohkem vabaajateenused. Teenuste kallinemist on aga tasakaalustanud tööstuskaupade soodsamad impordihinnad. Riided ja jalatsid on viimastel kuudel tänu sellele odavnenud,» märkis keskpanga ökonomist.

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul kiirenes inflatsioon paemiselt mootorikütuste hinnatõusu tõttu. «See omakorda tulenes euro odavnemisest dollari suhtes. Dollarites arvestatuna oli toornafta hind eelmise aasta märtsiga sarnasel tasemel,» märkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Ta lisas, et elektri hind alanes eelneva kuuga võrreldes, kuna nõudlus elektri järele soojemate ilmade tõttu vähenes ja lumesulavesi tõstis veetaset Põhjamaade hüdroelektrijaamades.

Kõige rohkem panustas üldisesse hinnatõusu eluase. «Aastatagusega võrreldes tõusid elektri, kütte ja üüri hinnad. Lisaks eluasemega seotud kulude suurenemisele mõjutas hinnaindeksit erinevate teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv,» rääkis ökonomist.

Toiduainete hinnatõus märtsis veidi kiirenes 2,2 protsendini. Köögiviljad kallinesid tänu põuasele suvele. Statistikaameti andmetel tarbitakse importtoitu järjest enam. Näiteks tarbitud kartulitest kasvatati eelmisel aastal Eestis umbes 80 protsenti, värsketest köögiviljadest veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12 protsenti.

Palgatöötajate elatustase jätkuvalt tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk sel aastal 5,3 protsenti. Tarbimist toetab ka pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus.

Samal ajal kui Eestis tõusid hinnad 2,3 protsenti, oli euroala keskmine hinnakasv 1,4 protsenti. Eesti 2019. aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank 2,2 protsenti.

Statistikaamet: eluasemekulud moodustasid hinnatõusust neljandiku

Tarbijahinnaindeks tõusis märtsis võrreldes eelmise aasta sama kuuga 2,3 protsenti ning võrreldes veebruariga 0,3 protsenti, teatas Statistikaamet.

Kaubad olid 2018. aasta märtsiga võrreldes 1,7 protsenti ja teenused 3,3 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud 2,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,3 protsenti.

Eelmise aasta märtsiga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim eluase, mis andis kogutõusust ligi neljandiku. Sellest omakorda 60 protsenti andsid elekter, soojusenergia ja küte. Vaba aeg ning toit ja mittealkohoolsed joogid andsid kumbki kogutõusust viiendiku.

Aastaga kallines diislikütus 5,2 protsenti ja bensiin 2,1 protsenti. Toidukaupadest on sama ajaga enim kallinenud kartul 35 protsenti, värske köögivili 31 protsenti ja kaasaostetav valmistoit 11 protsenti ning odavnenud munad 13 protsenti ja värske puuvili 12 protsenti.

Veebruariga võrreldes oli märtsis tarbijahinnaindeksi kõige suuremaks mõjutajaks transport. Bensiin kallines kuuga 2,7 protsenti ning diislikütus 1 protsent. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldasid veel kodudesse jõudnud elektri 4,5-protsendiline odavnemine ning toidu ja mittealkohoolsete jookide kallinemine, kus kala ja kalatoodete hind tõusis 7 protsenti ja puuvilja hind 3,2 protsenti.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles