Justiitsministeerium lubab uue kartellide vastu võitleva eelnõu toel aidata kaasa hindade alanemisele.
Võitlus kartellidega aitab hindu langetada
6. jaanuar 2009, 14:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul on ebaseaduslikud hinnakokkulepped, tootmismahu piiramine, turu- territooriumi jagamine, aga ka kollektiivne boikott ning hankekokkumäng kõige ohtlikumad kartellid.
Need seavad tema väitel kahtluse alla vaba turumajanduse põhialused.
«Selliste kartellide mõju hinnatõusule võib ulatuda kuni 25 protsendini, mistõttu on kartellide avastamise vastu ülekaalukas avalik huvi, kuigi tarbijad tihti ei teagi, kui palju nad tegelikult selliste kokkulepete tõttu kaotavad,» ütles Hirvoja.
«Kartellikuriteod on veelgi varjatumad kui korruptsioon ja praeguste seaduste raamistikus ei jõua info kartellide kohta paraku õiguskaitseasutusteni.»
Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et riik on viimase aasta jooksul pööranud kartellikuritegude uurimisele üha suuremat tähelepanu.
Kui 2006-2007 ei alustatud ühtegi vastavat kriminaalasja, siis 2008. aastal uuris konkurentsiamet koostöös riigiprokuratuuriga juba 6 konkurentsikuriteo kahtlust, millest 2 on tänaseks kohtusse jõudnud.
«Leebusprogramm on seejuures loogiliseks jätkuks kartellikuritegude vastases võitluses, millest seni on teravalt puudust tuntud,» viitas ta täna esitletud eelnõu põhipunktile.
Asekantsler Martin Hirvoja sõnul on USA, Euroopa Liidu ja teiste arenenud riikide praktika näidanud, et kartellidevastaseid sanktsioone on võimalik tõhusalt rakendada alles pärast leebusprogrammi ellukutsumist.
«Leebusprogramm toimib tuntud «vangi dilemmal», mille kohaselt lisandub selle programmi olemasolul rikkujale hirm, et teine rikkuja annab oma kaaslased üles ning pääseb ise vastutusest sootuks või palju kergema karistusega,» sõnas Hirvoja. «See omakorda sunnib isikut võimalikult vara ja täielikult koostööle asuma.»
Eelnõu kohaselt ulatub riigi leebus isiku suhtes, kes omal algatusel ja esimesena leebuse kohaldamise taotluse teeb, täieliku immuniteedi ehk karistusest vabastamiseni.
Nende rikkujate puhul, kes menetluse jaoks kasulikku teavet omades samuti taotluse esitavad, kuid pole esimesed, kohaldatakse leebust kitsamas tähenduses, vähendades mõistetavat karistust proportsionaalselt osutatud abiga.
Samas on Hirvoja sõnul leebuse kohaldamise aluseks lisaks täielikule koostööle ka teatud tingimustele vastamine. «Näiteks ei ole leebus kohaldatav kartelli juhi või algataja suhtes.»
Eelnõuga luuakse juriidilistele isikutele ka erandlik trahvide süsteem, kusjuures rahalise karistuse arvestamise aluseks on kümme protsenti juriidilise isiku käibest.
Sellega järgib Eesti muu Euroopa põhimõtet, mille kohaselt on konkurentsiõiguse rikkumise eest trahvidena nõutavad summad arvestatavalt suured, et tagada õigusvastastest kokkulepetest hoidumist.
Samuti täpsustatakse eelnõuga riigihanke korraldamise nõuete rikkumise koosseisu.