Suurpangad kaotavad kolmanda pensionisamba fondiomanikke

Tõnis Oja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Repro

Pensioni kolmas sammas on turuliidrite klientide hulgas populaarsust kaotamas, aasta algusest on Swedbanki ja SEB fondiosakute omanike arv kahanenud nelja ja poole tuhande võrra, Nordea aga kasvatas osakuomanike arvu pea kaks kolmandikku.



SEB Varahalduse juhatuse liikme Ülle Mathieseni sõnul läks neil kolmanda samba klientide arv langusesse juba alates 2010. aasta algusest.

«Meie hinnangul on selle põhjuseks eelkõige pensionikogujate üldine säästmisvõime vähenemine, mistõttu on katkestatud või realiseeritud seniseid lepinguid,» ütles Mathiesen.

Muidugi on põhjuseks ka finantsturgude kukkumine seoses euroala võlakriisiga, mis pärsib kindlustunnet investeerimise vastu.

Swedbanki III pensionisamba fondiomanike arv on aasta algusega võrreldes kaotanud 8,6 protsenti ehk on kahanenud 2854 osakuomaniku võrra. SEB kaotused on üheksa protsenti ehk 1503 fondiomanikku (eeldades, et iga investor on ühinenud vaid ühe fondiga, mis ei pruugi nii olla).

Iseenesest pole inimeste loobumises kolmandast sambast mitte midagi imelikku. Fondiosakute viimase 12 kuu tootlused on sel aastal olnud kuni miinus 21,5 protsenti.

Mingil määral on kummaline aga asjaolu, et näiteks Ergo III samba pensionifondide osakuomanike arv on kasvanud, ehkki just Ergo fondide käsi on sel aastal käinud kõige kehvemini.

Tõsi, Ergo III samba fondidega on ühinenud ka üsna vähe inimesi. Kolme fondi peale kokku on vaid 353 fondiomanikku.

Suurim võitja on aga Nordea pank, kelle pensionifondi Nordea Pensionifond Aktsiad 100 fondiomanike arv on aasta algusega võrreldes kasvanud 1396 võrra ehk 61 protsenti.

Nordea Pensionsi juhi Angelika Tageli sõnul on Nordea alati rõhunud kliendi harimisele säästmise vallas.

«Meie hinnangul on III samba pensionifond kõige mugavam viis säästmiseks, kuna sisenemisbarjäär on madal ehk kogumist saab alustada just sellisest summast, nagu hetkel inimese jaoks kõige vajalikum,» ütles Tagel. «Kui soovime, et tulevikus keskmise eestlase sissetulek pensionieas oleks kõrgem, peame järjest enam oma kliente harima,» lisas ta.

Tageli sõnul moodustavad suurema osa III samba toodete omanikest Nordea kliendid, aga ta möönab, et viimasel ajal on tulnud kliente üle ka konkurentide juurest.

Investeerimisspetsialistid toonitavad, et pensionifondide puhul on tegemist pikaajalise investeeringuga ja lühiajalistele langustele ei maksa erilist tähelepanu pöörata.

«Negatiivse tootluse korral on emotsionaalselt keeruline kogumisega jätkata või sellega alustada, kuid tegelikult on praegu hea võimalus osta odavalt, et tulevikus müüa kallimalt,» ütles Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Piret Suitsu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles