Eesti kuulsaid saatejuhte kasutati ära rahvusvahelises petuskeemis
Pettuse ohvriks on langenud juba kaks eestlast!

Bitcoinidesse investeerimise petturid «Õhtu!» saatejuhte Piret Laost ja Jüri Butšakovi nime ja nägu oma petuskeemi reklaamimiseks.

FOTO: MADIS SINIVEE / EESTI MEEDIA/SCANPIX

«Õhtu!» saatejuhtide Piret Laose ja Jüri Butšakovi üllatus oli suur, kui nad leidsid endid Majori veebilehelt, kus väideti, et nad olid oma saates bitcoin’e ostnud ja sellega raha teeninud.

Esmapilgul peitub veebilehe Major taga tegelikult Bitcoin Profiti petuskeem, kus kutsutakse inimesi nende süsteemis bitcoin'idesse investeerima. Nad lubavad oma kodulehel, et bitcoin'idega saab teenida miljoneid ka siis, kui krüptoturg on languses.

Veebilehel on välja toodud libauudis, mis räägib, kuidas näitleja Vladas Radvilavičius oli väidetavalt bitcoin'idesse investeerides teeninud 2,3 miljonit eurot ning oli «Hommiku!» saates käinud seda demonstreerimas.

«Hommiku!» (praeguse «Õhtu!») saatejuht Piret olevat otsesaates süsteemi 250-eurose sissemakse teinud ja raha teenima hakanud. Tegelikult on see kõik aga vale, Vladas Radvilavičius ei ole kunagi «Hommiku!» saates käinud, ühtlasi pole Piret kunagi otse-eetris bitcoin'e ostnud.

Artikkel on kirjutatud küllaltki arusaadavas eesti keeles, mistap võib see võhikus usaldust tekitada. Pireti sõnul on ta saanud juba mitu sõnumit tuttavatelt, kes uurivad bitcoin'ide kohta. «Tuttavad hakkasid küsima, palju ma sellega teeninud olen ja siis küsisin, et oot-oot, millest me räägime?» kirjeldas Piret seda, kuidas ta pettusest teada sai. Nii Piret kui ka Jüri pöördusid identiteedivarguse pärast veebikonstaabli poole, kes aga ütles, et kuna jäljed ulatuvad välismaale, mis teeb petturite püüdmise raskeks, siis pole tõenäoliselt suurt midagi teha.

«Õhtu!» toimetusele teadaolevalt on petuskeemi võrku langenud kaks tüdrukut, kes nüüd  pankade kaudu oma raha tagasi proovivad saada.

Libauudises on tehtud ekraanipilt saate «Hommik!» juhtidest ning kirjutatud juurde, et «Piretil ja Jüril tekkis õhin bitcoin'i panustamiseks». Tegelikult pole sellise jututeemaga saadet aga kunagi olnud.

FOTO: Kuvatõmmis

Libaartikli autoriks on aga märgitud endine ajakirjanik, praegune Tallinna esindaja Euroopa Liidus Allan Alaküla. Ka Alaküla kinnitas, et tema ei ole seda artiklit kirjutanud. «Mul ei ole sellest mingit aimu,» märkis Alaküla. «Bitcon'i teemal ma ei ole sõna võtnud ei era- ega isiklikus sfääris.»

Alaküla ei olnud enne Postimehega rääkimist saidist kuulnudki. «Ütleme nii, et isiklikult võib see kõditada eneseuhkust, et peetakse vajalikuks [nime –M.J.] kasutada, aga see on ikkagi täisalatus muidugi. Eks see räägib ka virtuaalraha kui instrumendi usaldusväärsusest, kui sellist praktikat kasutatakse.» Alaküla pöördus pärast kommentaari andmist ka politsei poole.

Investeerimisteenuseid pakkuvate firmade üle teostab järelevalvet finantsinspektsioon. Tegevusloata tegutsemine on käsitletav kuriteona.

Finantsinspektsiooni kommunikatsioonispetsialisti Piret Laksoni sõnul on amet korduvalt inimestele südamele pannud, et pakkumised, mis näivad liiga head, et tõsi olla, seda üldjuhul ei olegi.

«Tuletame meelde, et enne investeerimistehingutega alustamist tuleb kindlasti kontrollida ettevõtte tausta ning usaldusväärsust,» sõnas ta ja lisas, et enne investeerimisotsuse tegemist tuleks teenusepakkujale esitada sellised küsimused, nagu millel põhinevad vara väärtuse kasvu ennustused, millega ettevõte tegelikult tegeleb, kes on inimesed selle ettevõtte taga, millised on rahapaigutuse täpsed tingimused jne.

Kuidas olla kindel, et ettevõte ei tegele pettusega? «Kõige esimene ja olulisem asi on kontrollida finantsinspektsiooni kodulehelt, kas ettevõttele on antud tegevusluba või kas tal on õigus osutada teenuseid piiriüleselt,» sõnas Lakson ja lisas, et investeerimispettuse ohvriks langenu peab tegema avalduse ka politseile.

Nimekiri nendest ettevõtetest, kel on õigus investeerimisteenust osutada, on leitav finantsinspektsiooni turuosaliste registrist. Samuti on võimalik finantsinspektsiooni kodulehel olevat otsingut kasutades kontrollida, kas küsimusi tekitav ettevõte on hoiatusteadetest läbi käinud.

«Üks lihtne võimalus on veel teenusepakkujat guugeldada,» märkis Lakson. «Kui päringu vastuseks tuleb viiteid foorumitele, kus kliendid kaeblevad asjaomase teenusepakkuja üle või viitavad sõnaselgelt pettusele, oleks õigem sellise isikuga tegemist mitte teha või temaga vähemalt  mitte lepingulistesse suhetesse astuda. Siiski tuleb ka guugeldamisel süveneda, sest ka ülipositiivse sisuga foorumite taga võib olla pettus.»

Ka uue tehnoloogilise raha kaasamise meetodi ICO kohta on Finantsinspektsioon oma veebilehel selgitanud ICOdega kaasnevaid riske ja ohte. Halvemal juhul võivad ICOde taga varjata end petturid, kes «ehivad» inimeste sissemeelitamiseks oma petuskeemi uute tehnoloogiliste lahenditega.

Ära lange pettuse ohvriks!

  • Ära kunagi saada raha ega oma isiku- või pangaandmeid kellelegi enne, kui oled kontrollinud konkreetse eraisiku või ettevõtte tausta ning veendunud tehingu usaldusväärsuses!
  • Kui sulle saabub investeerimispakkumine, mis lubab kiiresti suurt tulu, siis tõenäoliselt on tegemist pettusega.
  • Kui oled siiski petturite ohvriks langenud, pöördu kohe politseisse.
Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles