Sisuturundus

ETTEVAATUST! Segaduses noorloomad põhjustavad liiklusõnnetusi

FOTO: Seesam Kindlustus

Kevadisel ajal, mil metsloomad kasvatavad järglaseid ja noored metsloomad oma territooriumi piire avastavad, tuleb autojuhtidel liikluses eriliselt tähelepanelik olla.

„Metsloomadega seotud liiklusõnnetuste kõrgperiood asulavälistel teedel on lisaks sügisel vältavale jahihooajale just nüüd, suve hakul, kui noored loomad oma territooriumi piire avastavad ning seetõttu ka ootamatult maanteedele satuvad. Kuigi metsloomadega juhtuvate õnnetuste kõrghooaeg on alles ees, siis üksnes selle aasta esimese nelja kuuga on Seesam metsloomadega seotud juhtumeid registreerinud 40 korral ning hüvitanud kokku 81 570 euro eest,“ tutvustas Seesam Kindlustuse vanemkahjukäsitleja Anti Otsla kahjustatistikat.

Ka paarkümmend kilo kaaluv loom tekitab suuri kahjusid

Kevadel avastavad maailma uudishimulikud rebasekutsikad, kitsetalled ja linnupojad, kes võivad ootamatult teele joosta. Samuti ajavad põdralehmad pärast uute vasikate sündi eelmise aasta mullikad enda juurest ära, mistõttu võib teede läheduses näha ka segaduses suuremaid loomi, kes püüavad uue elukorraldusega hakkama saada.

„Üksnes paarkümmend kilogrammi kaaluv loom, mis põrkub kiirusel 100 km/h sõitva autoga, võib tekitada tuhandetesse eurodesse küündivaid kahjusid. Keskmise remondikulu suurus metsloomaga kokkupõrkel on ligi 2500 eurot, kuid eelmisel aastal olid üheksal juhul kahjud lausa nii suured, et auto läks mahakandmisele,“ selgitas Otsla.

Suure kiirusega toimunud kokkupõrke tulemusel paiskub loom sageli esiklaasi ja katusele, mille tagajärjel võivad ka inimesed kannatada saada. Põhiliselt saab loomadega kokkupõrkel kannatada just auto esiosa.

Sellised tõsiste tagajärgedega õnnetused on Eestimaa teedel üsna levinud ega sõltu otseselt juhi sõiduoskusest. Küll aga on mitmeid ettevaatusabinõusid, mis on abiks nii loomade, auto kui ka iseenda kaitsmisel.

Pikivahe päästab hullemast

„Liikluses näeb iga päev nutitelefonis sahmerdavaid ning nii-öelda lühivahet hoidvaid juhte. Need kaks ei kuulu kindlasti hea liikluskultuuri hulka. Ka metsloomade eest hoiatavad sildid on teepervel põhjusega ning sellistel teedel tuleb olla äärmiselt valvas. Eriti ohtlikud on videviku- ja koiduaeg, mil loomad on kõige aktiivsemad ning võivad suurema tõenäosusega ka teedele joosta. Tihti juhtub, et ootamatult teele jooksnud looma tõttu püütakse otsasõitu vältida järsu roolikeeramisega, kuid suurtel kiirustel võib see lõppeda hoopis teelt väljasõitmisega. Oluline on, et looma teele jooksmisel ei tehtaks rooliga järske liigutusi, vaid pidurdatakse või püütakse loomast mööduda kontrollitud roolikeeramisega. Looma märgates ei tohiks signaali anda, vaid sisse tuleb lülitada ohutuled, mis aitavad ka teisi liiklejaid hoiatada. Samuti tuleb kiirust alandada, vajadusel peatuda ning lasta loomal rahulikult oma teed minna. See, et üks loom on turvaliselt üle tee läinud, ei tähenda, et neid veel ei võiks tulla,“ hoiatas Seesami esindaja.

Kui aga õnnetus on vältimatu, tuleb kokkupõrkel metsloomaga esmalt peatada sõiduk ja lülitada sisse ohutuled. Ohutulede puudumisel või halva nähtavuse korral tuleb asetada teele ka ohukolmnurk. Vigastatud või hukkunud loomast tuleb teavitada keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313 või häirekeskust.

Kaskokindlustusega autode omanikud peavad koheselt fikseerima juhtumi asjaolud ja otsasõidu tõendamiseks pildistama sündmuspaika. Kui autol on laiendatud kaitsega liikluskindlustus, mis katab ka õnnetuse metsloomaga, siis on samuti vajalik olukord fikseerida ning teavitada juhtunust esimeselt võimalusel ka kindlustusandjat,“ toonitas Otsla.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles