Töötaja leidmine võimatu: alla 1000 euro kätte ei tule keegi (14)

BNS
Copy
Õnnelikud töötajad.
Õnnelikud töötajad. Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Keskmine brutopalk jõuab tänavu 1400 euro lähedale ja ka tööandjad tunnistavad, et vähem kui 1000-eurose netopalgaga on töötaja leidmine võimatu ükskõik millisele ametikohale, teatas SEB.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti tööturg praeguseks saavutanud tipu ning seda mõjutavad ennekõike palgasurve ja demograafia. 

«Eesti tööturgu suunavad kaks tugevat trendi: ettevõtete kohandumine palgasurvele ja demograafia. Neist esimest iseloomustab paari suurettevõtte hiljutine teade tootmise lõpetamisest Eestis – siinne palgatase on muutunud liiga kõrgeks. Keskmine brutopalk jõuab tänavu 1400 euro lähedale ja ka tööandjad tunnistavad, et vähem kui 1000-eurose netopalgaga on töötaja leidmine võimatu ükskõik millisele ametikohale,» ütles Nestor pressiteate vahendusel. 

Kuigi madalad palgad on ennekõike levinud teeninduses, siis on kodumaiseid kliente teenindaval sektoril majandusanalüütiku sõnul võimalik tööjõukulu hindadesse lihtsamini üle kanda, sest samas seisus on ka konkurendid. Ühtlasi saab kiire palgakasvu ajal ka hinnatõus vähem negatiivset tähelepanu.

Palju keerulisemas olukorras on Nestori sõnul aga tööstussektor, kus suur osa toodangust müüakse välisriikidesse ja kes tegutseb valdavalt traditsioonilistes, madala tootlikkusega harudes. «Et Eesti tööstuses tehakse palju tühja tööd, iseloomustab fakt, et kui töötlevas tööstuses leidis mullu rakendust ligi 19 protsenti kõigist tööga hõivatud inimestest, siis kogu majanduses loodud lisandväärtusest andis haru kõigest 15 protsenti,» märkis ta. 

Majandusanalüütik lisas, et teine suur trend on nooremas tööeas olevate inimeste arvu järsk langus. «Samas liigub töökäte vähenemine ajateljel pidevalt edasi ja puudutab peatselt kõiki majandussektoreid. Nagu matemaatikas, võivad kaks negatiivset trendi viia siiski positiivse tulemuseni – käsikäes kaovad madalapalgalised ametid ja nende pidajad,» selgitas ta.

Kuigi suremus ületab jätkuvalt sündide arvu, siis on Eesti rahvaarv sisserände abil juba neli järjestikust aastat kasvanud. Võrreldes 2015. aastaga on rahvaarv suurenenud umbes 11 500 inimese võrra ehk 0,9 protsenti. Enamiku sisserändest moodustab seejuures eesti rahvusest inimeste naasmine kodumaale. Lisaks tagasirändele on tööturgu mõjutanud ulatuslik lühiajalise välistööjõu kaasamine.

Kõige positiivsem on selle mõju majandusanalüütiku sõnul olnud ehitussektoris. «Kuigi mullused ehitusmahud ületasid isegi 2007. aasta buumi tippu, ei ole see pannud õpetajaid, arste ja bussijuhte kellut haarama ning ajutine suur nõudlus on kaetud ajutise välistööjõuga. Kahjuks ei muuda kõik see aga fakti, et pikemas plaanis on tööealise rahvastiku arvu vähenemine Eesti majanduse üks suuremaid väljakutseid,» rääkis ta. 

Suures pildis näib majandusanalüütikule, et tööturg on praeguseks saavutanud tipu. «Kuigi ettevõtted on endiselt huvitatud uute inimeste värbamisest, on nende optimism eelmise aastaga võrreldes oluliselt kahanenud – seda eriti tööstuses ja ehituses. Sarnaselt on vähenenud ettevõtete hulk, kes nimetavad oma äri pidurdava tegurina tööjõupuudust. Suurenenud on ka inimeste hirm töökaotuse ees,» lisas Nestor.

Samas rõhutas SEB majandusanalüütik, et ajaloolises plaanis on olukord tööturul endiselt suurepärane.

Tänavu esimeses kvartalis langes töötuse määr eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2,1 protsendipunkti võrra 4,7 protsendile. Tööjõus osalemise määr oli 2019. aasta esimeses kvartalis 70,8 protsenti ja tööhõive määr 67,5 protsenti. Sellega püsisid mõlemad näitajad mullusega sarnasel tasemel, teatas statistikaamet kolmapäeval. 

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles