Swedbank: korter on Balti pealinnadest kõige taskukohasem Tallinnas

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baltimaade pealinnadest on eluase kõige taskukohasem Tallinnas.
Baltimaade pealinnadest on eluase kõige taskukohasem Tallinnas. Foto: Toomas Huik

Baltimaade pealinnadest on eluase kõige taskukohasem Tallinnas, selgub Swedbanki täna avaldatud raportist. Tallinnale järgnevad Riia ja Vilnius.

Swedbank hakkab alates tänasest avaldama Balti Eluaseme Taskukohasuse Indeksit (BETI), mis näitab kolme Balti riigi keskmise leibkonna võimet soetada keskmist korterit. Kui indeksi väärtus on 100 või enam, on keskmine korter leibkonna sissetulekuid ja panga laenutingimusi arvestades taskukohane.

Kolmandas kvartalis paranes leibkondade ostujõud korteri soetamisel kõige enam just Vilniuses, kus BETI kasvas võrreldes eelneva kvartaliga 103,8-lt 105,2-le. BETI väärtus kasvas ka Riias tõustes 140,7-lt 141,1-le, kuid langes Tallinnas 156,9-lt 144,2-le.

Kui Vilniuses ja Tallinnas on keskmise korteri ruutmeetri hind sarnane, siis suurim erinevus indeksi väärtuses tuleneb keskmisest sissetulekust ning intressimääradest. Swedbanki arvutuste kohaselt on keskmise leibkonna sissetulek Riias 805 eurot, Vilniuses 817 ning Tallinnas 1 115. 

«Vaatamata sellele, et sissetulekud pealinnati erinevad, on BETI väärtus Tallinnas ja Riias üpris sarnane,» märkis Swedbanki peaökonomist Annika Paabut.  Siin on tema sõnutsi oluline mainida, et vastavad komponentide arengud nende kahe linna vahel erinevad. Nimelt on leibkonna sissetulek Tallinnas kolmandas kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga kahanenud ning keskmise korteri ruutmeetri hind kasvanud, mis omakorda mõjutab BETI väärtust negatiivselt, ent Riias on leibkonna sissetulek kasvanud ning kinnisvara keskmine ruutmeetri hind kahanenud. «Seega, arvesse võttes nii sissetulekuid kui ka kinnisvara hinda, on Riias eluaseme taskukohasus kasvanud, ent Tallinnas langenud,» selgitas Paabut.

«On selge, et vaid kinnisvara hindu vaadeldes ei saa ülevaadet turu tegelikust olukorrast. Ka ei ole võimalik hinnata elanike eluaseme soetamise soove ja võimalusi läbi palganumbri, kuna ainuüksi palgastatistika ei kirjelda leibkondade võimalusi eluaseme soetamisel. Seega, indeksi peamine informatiivne väärtus on kirjeldada, kui suur on meie keskmise leibkonna ostujõud olemasolevate palkade ja kinnisvarahindade korral, võttes arvesse pankade laenutingimusi,» põhjendas paabut  indeksi koostamise põhjuseid.

Indeksi arvutamisel on aluseks võetud keskmine leibkond, kelle sissetulek on 1,5 keskmist netopalka (leibkonda võib kuuluda üks või enam inimest) ning vaadeldakse võimet soetada keskmine korter suurusega 55 ruutmeetrit. Täiendavalt arvestatakse indeksis laenutingimusi, kuna enamik leibkondi soetab eluaseme siiski pangalaenu abil. Indeks võtab arvesse keskmist intressimäära, keskmist laenuperioodi (30 aastat) ning laenu sissemakset (15 protsenti keskmise kinnisvara väärtusest). Indeksi väärtus on 100 juhul, kui leibkond maksab oma sissetulekust 30 protsenti kodulaenu tagasimakseteks. Mida kõrgem on indeksi väärtus, seda taskukohasem on eluase sellele leibkonnale.

Raportis kirjeldatud indeks ei ole panga kinnitusel aluseks Swedbanki laenupoliitikale ning on sisult informatiivse tähendusega. Teiste sõnadega – indeks kirjeldab ühe keskmise leibkonna ostujõudu ja seda tagasiulatuvalt ning ettevaatavat komponenti antud indeks ei oma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles