Üllatav uuring: palgatõusu saamiseks pead Eestis olema oma ala tipp (2)

BNS
Copy
Tööandjad eelistavad palka tõsta spetsialistidel
Tööandjad eelistavad palka tõsta spetsialistidel Foto: Werner Heiber / PantherMedia / Werner Heiber

Kuigi Eestis tuleb tööjõudu tikutulega otsida ning palgad kasvavad mühinal, siis äsja avaldatud uuringu järgi plaanivad tööandjad palka tõsta pigem spetsialistidel, mitte klienditeenindajatel ja kontoriametnikel.

Järgmise kuue kuu jooksul plaanib palku tõsta rohkem kui iga neljas tööandja, kuid enam kui pooled neist kavandavad palgatõusu kindlates ametirühmades, selgub Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööandjate küsitlusest.

Suur osa palgatõusu plaanidest puudutab spetsialiste ja oskustöölisi – antud ametirühmade töötajatel plaanib palku tõsta vastavalt 28 protsenti ja 24 protsenti nendest tööandjatest, kes on võtnud eesmärgiks järgmise kuue kuu jooksul põhipalku korrigeerida. Võrreldes möödunud aasta kevadega on mõlemas ametirühmas palgatõusu plaan mõne protsendipunkti võrra kasvanud.

Oluliselt on kasvanud ka nende organisatsioonide osatähtsus, kus kavatsetakse tõsta juhtide põhipalkasid – kui möödunud aastal kavatses juhtide palku tõsta 5 protsenti palgatõusu kavandavatest tööandjatest, siis tänavu koguni 14 protsenti. Sama ambitsioonikas on plaan tõsta ka tippspetsialistide palgatasemeid.

Mitmes ametirühmas on palgatõusu plaan ka jahenenud – näiteks kui möödunud aasta kevadel kavatses enam kui iga kümnes ehk 15 protsenti tööandjatest tõsta klienditeenindajate palku, siis tänavu kevadel kõigest 4 protsenti. Lisaks ei ole palgatõusu oodata ka paljudel kontoriametnikel.

«Spetsialistid ja oskustöölised saavad palkade kasvust osa tõenäoliselt kaks-kolm korda sagedamini kui lihttöölised ning koguni seitse korda sagedamini kui klienditeenindajad ja kontoriametnikud. Palgatõusu plaanide erinevused ametirühmade lõikes tulenevad konkurentsist tööturul, mis ei ole valdkondade ega ametirühmade lõikes ühtlane,» ütles CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

«Nimelt on Eestis valdkondi, kus vaatamata tööjõupuudusele on endiselt töö saamisel väga tihe konkurents. Näiteks assisteerimisvaldkonnas kandideeris keskmiselt ühele ametikohale 2019. aasta esimeses kvartalis pea 40 töötajat. See on koguni neli korda tugevam konkurents kui riigikokku kandideerimisel, kus ühele ametikohale pretendeeris 11 kandidaati,» lisab Henry Auväärt.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles