Mida teha, kui keegi on sinu nimel laenu võtnud?

Sularaha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuigi Eestis toime pandud kelmuste osakaal on märkimisväärselt vähenenud, registreerib politsei igal aastal üle 700 säärase kuriteo, nende hulka kuuluvad ka isiku andmete kuritarvitamine laenu võtmiseks. Mida teha, kui see on juhtunud?

BB Finance OÜ makse- ja laenuosakonna juhi Aljona Metsa sõnul ei olenende ettevõttel sarnaseid kaasusi õnneks palju, kuid paar korda aastas tuleb neid siiski ette. «Tihtipeale pöördub klient ise meie poole kahtlusega, et nende andmeid on kuritarvitatud ning nende nimele laenu võetud. Õnnelikul kombel on enamus selliseid pöördumisi jäänud aga vaid kahtlusteks,» ütles Mets.

Kliendiks registreerimisel ning laenutaotluse menetlemisel kasutab BB Finance mitmeid kontrolle ja riskimaandamise meetmeid. Üks nendest on näiteks kohustuslik isikusamasuse tuvastamine, mille raames tehakse kindlaks, kas laenutaotleja ning laenusaaja on sama isik. Lisaks kasutatakse andmete võrdlemiseks ja võimalike petturite avastamiseks nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid andmebaase.

Kui kliendil on tekkinud kahtlus, et tema nimel ja tema isikuandmeid kuritarvitades on sõlmitud krediidileping, soovitab Mets esimese asjana pöörduda krediidiandja poole. Koostöös kliendiga tuvastab kliendihaldur, kas kahtlus laenutaotluse esitamisest võõrale nimele vastab tõele või mitte. Juhul, kui on alust arvata, et andmeid on kuritarvitatud ning teise inimese nimele on esitatud laenutaotlus, sulgeb kliendihaldur kuritarvitaja jaoks koheselt kasutajakonto.

«Järgmise sammuna tuleb kliendil pöörduda politseisse ning esitada sama avaldus ka neile. Edasine juurdluse protsess toimub juba krediidiandja ja politsei vahel selgitamaks välja kaasuse täpsemad asjaolud,» lisab ta.

Mets lisab, et maksehäireregistrisse sattumise eest kaitseb kiire reageerimine. «Kontolt välja võetud summa on võimalik kannatajal tagasi nõuda läbi kohtu. Juhul, kui andmete kuritarvitamise juhtum ilmneb enne maksehäireregistrisse lisamist, käsitletakse taolisi olukordi teistmoodi ning potentsiaalsete kannatajate nimesid maksehäireregistrisse ei kanta. Kui aga juhtumist saadakse teada pärast maksehäireregistrisse kandmist, siis enda andmete eemaldamiseks tuleb oodata ära vastavasisuline kohtulahend ning juba jõustunud otsuse alusel saame esitada taotluse maksehäire kustutamiseks. Andmete kuritarvitamine laenu võtmise eesmärgil muutub aga järjest keerukamaks ja seda suuresti tänu erinevatele kasutatavatele riskide maandamise meetmetele.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles