Toiduliidu uuring: inimeste ostuotsused on läbimõeldumad

Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnu muutub tootjate jaoks ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote. Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka  harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

«Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud  leiva- ja saiatooteid, nii vastas 95 protsenti inimestest, järgnevad piimatooted 90 ning lihatooted 82 protsendiga. Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50 protsendi,» ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

«Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,» sõnas ta. «Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,» ütles Potisepp. 

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. «Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.»

«Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16 protsenti rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,» ütleb Lember.

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83 protsenti Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud seitsnme protsendi võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34-aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.