Kas sina ka? Inimesed neelavad nädalas umbes pangakaardi jagu plasti

Plastik uputab meresid

FOTO: ANTONIO BRONIC / REUTERS

Inimesed üle maailma söövad ja joovad iga nädal mikroskoopilisi plastosakesi sisse umbes viie grammi jagu, mis kaalult võrdväärne pangakaardiga, ütlesid uurijad kolmapäeval.

Plastosakeste põhiallikad on kraani- ja eriti pudelivesi, kuid peaaegu nähtamatuid osakesi leiti hulgaliselt ka koorikloomades, õlles ja soolas, ütlesid teadlased ja Austraalias asuv Newcastle'i ülikool.

Uuringus toetuti 52 teadusuuringule ning see on esimene, milles öeldakse, kui palju üks inimene plasti alla neelab. Teadlased leidsid, et aasta peale sööb ja joob inimene sisse keskmiselt 250 grammi plasti.

Teises uuringus arvutati, et keskmine ameeriklane sööb ja joob aastas 45 000 plastosakest, mille suurus jääb alla 130 mikroni. Sisse hingavad nad neid umbes sama palju.

«Plast ei reosta mitte ainult meie ookeane ja veeteid ega tapa mereelu – ta on meis kõigis sees,» ütles uuringu tellinud Rahvusvahelise Maailma Looduse Fondi (WWF International) peadirektor Marco Lambertini.

«Kui me ei taha seda oma kehasse, siis peame peatama miljonite tonnide jagu plasti, mis jätkab iga aasta loodusesse imbumist.»

Maailm on tootnud viimase kahe aastakümne jooksul sama palju plasti kui kogu ülejäänud inimkonna ajaloo jooksul. Oodatakse, et plastitööstus kasvab 2025. aastani 4 protsenti aastas, kirjutab firma Grand View Research uues raportis.

Rohkem kui 75 protsenti kogu plastist lõpetab jäätmena.

Kolmandik sellest – umbes 100 miljonit tonni – kas visatakse või imbub loodusesse. Seal reostab ta pinnast, jõgesid ja meresid.

Praeguse trendi jätkumisel sisaldab ookean 2025. aastaks tonni plasti iga kolme kalatonni kohta, kirjutab The New Plastics Economy raportis.

Hiljuti on plastosakesi leitud ookeani sügavaimates sügavustes elavatest kaladest kuni Hispaaniat ja Prantsusmaad eraldavate Püreneede puhtaima lumeni.

Kolmapäeval avaldatud raporti autorid rõhutasid ka oma uuringu piire. Nende sõnul on plasti tagajärjest tervisele teada vähe ning andmetes oli lünki, mis täideti eelduste ja varasematele andmetele tuginenud tuletistega. Autorid siiski lisasid, et kõik eeldused ja tuletised olid pigem konservatiivsed.

Nad ärgitasid teisi uurijaid asja ise uurima.

«Mikroplasti osakeste loendi massidega ühendamise meetodi väljatöötamine aitaks teha kindlaks inimesi ähvardavaid võimalikke toksikoloogilisi riske,» ütles uuringu kaasautor ja Newcastle'i ülikooli mikroplastiekspert Thava Palanisami.

Mõned eksperdid suhtuvad pikaaegsetesse mõjudesse jätkuvalt skeptiliselt.

«Praegu saadaolevaid tõendeid arvestades ma ei arva, et mikroplasti mõju tervisele oleks suur probleem,» ütles East Anglia ülikooli ökoloogiaprofessor Alastair Grant.

Aga see ei tähenda, et plast ise poleks tohutu probleem, lisas ta.

«Vajame keskkonda visatud plasti koguse vähendamiseks poliitilisi ja majanduslikke tegusid ning innustada tuleks ümbertöötlemist.»

Meedia ja plasti üle järelevalvet pidavad ühendused on viimasel ajal paljastanud arvukalt juhtumeid, kus rikastest riikidest pärit ja vaesematesse riikidesse ümbertöötlemiseks saadetud plastjäätmed kas visatakse lihtsalt minema või põletatakse ära.

«Sellel on tõenäoliselt palju tõsisemad mõjud tervisele kui üsna väike arv plastosakesi toidus ja vees,» lausus Grant.

WWFi sõnul on plastivoogu võimalik pidurdada vaid siis, kui riigid lubavad seda vähendada konkreetse sihini.

«Üleilmne eesmärk peaks olema plasti loodusesse lekkimise vähendamine nullini,» ütles WWFi globaalse plastipoliitika haldaja Eirik Lindebjerg.

«Vajame merepõhise plastisaaste vastu võitlemiseks uut ja õiguslikult siduvat lepet. See peaks olema iseseisev lepe nagu Montreali protokoll või Pariisi kliimalepe.»

«Plastinull» ei tähenda plasti kasutamise lõpetamist. Küll aga tähendab see plasti tagasisuunamist majandusse ning lõpetada tuleks selle tootmine fossiilkütustest, lisas Lindebjerg.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles