Kuidas vältida internetis oste tehes pettuse ohvriks langemist?

Internetist ostlemine.

FOTO: Pexels

Pangaliidu infoturbe toimkond on koostanud lihtsa juhendi, kuidas internetis oma rahaga turvaliselt ringi käia ja netipanka mõistlikult kasutada.

Coop Panga igapäevapanganduse juhi Teet Keremi sõnul on internetipanka mõistlik kasutada eelistatult oma seadmega ja suletud wifivõrgust, sama kehtib internetioste tehes. «Mõistlik on osta tuntud e-poodidest ja jätta kasutamata ülisupersoodsad pakkumised tundmatutelt müüjatelt – need võivad osutuda pettuseks. Eriti ettevaatlik tuleks olla nn ostlemispühadel – mustal reedel ja e-esmaspäeval, sest need ahvatlevad sarnaselt ostjatega ka pettureid,» rääkis Kerem pressiteate vahendusel.

Eesti e-kaupluste puhul soovitab Pangaliit krediitkaardiandmete sisestamise asemel eelistada pangalingi kaudu maksmist. Mujalt maailmast ostes tasub eelistada mõne tuntud maksevahendaja, näiteks PayPali abi – see lisab turvalisust. Kerem lisas ka, et kunagi ei tohiks postitada ei enda ega kellegi teise pangakaartidest tehtud fotosid internetti või sotsiaalmeediasse.

Internetipood ega õigupoolest ükski teine veebileht peale kodupanga ei tohi mitte mingil juhul küsida panka logimiseks vajalikke koode. «Kunagi ei tohi sisestada panka logimise koode ühegi teise teenusepakkuja või poe netilehele,» rääkis Kerem ja lisas, et panka logides peaks inimene kindlasti tähelepanelikult jälgima, et pank küsiks sisselogimisel ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID PIN1 koodi, mitte PIN2 koodi.

Pangaliidu juhendis seisab lisaks, et kasutades internetipanka sisenemiseks e-kirjas või sõnumis olevaid linke, tuleb enne sisselogimist veenduda, et oled suunatud panga veebiaadressile, mis on tavaliselt kujul https://www.panganimi.ee.     

Internetipanga kasutamise «hügieen» eeldab, et kasutaja paneks paika mõistlikud limiidid raha väljavõtmiseks, ülekanneteks ja kaardiga tehtavateks tehinguteks, samuti automaatselt tasutavatele arvetele. Samuti tuleks jälgida nii oma krediitkaardi kui konto väljavõtet ja aeg-ajalt kontrollida üle internetipanga kasutamiseks teistele inimestele antud volitused, kui kellelegi teisele on antud voli kasutada enda nimel netipanka.

Internetipanka ei tohiks kasutada, kui veebilehitseja annab turvalisusega seotud veateateid. Arveid tasudes tuleks aga kindlasti veenduda, et tasutav arve on õige ja kannad raha õigesse kohta – tähelepanu tasub pöörata IBAN-is olevale riigi tunnusele ning võimalusel võrrelda seda varem samale teenusepakkujale tehtud maksete IBAN-iga.

Pangaliidu värskelt valminud juhendist leiab lisaks internetipangas toimetamise ja internetiostlemise nõuannetele abistavat infot ka turvaliste sularahatehingute, nutitelefoni ja teiste seadmete turvalisuse, erinevate autentimisvahendite ja oma pangaga suhtlemise osas. Terve juhend on leitav siit.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles