Kohus õpetas kella tundma

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mis kell on? Parkija ja kohtu meelest 13.39, kontrolöri ja linnavalitsuse arvates ebaselge, võib-olla ka 14.39.
Mis kell on? Parkija ja kohtu meelest 13.39, kontrolöri ja linnavalitsuse arvates ebaselge, võib-olla ka 14.39. Foto: Ühisteenused

Tartu turuhoone juures saadud parkimiskellast ajendatud parkimistrahv ja kontrolöri osavõtmatu suhtumine ajas ühe Tallinna mehe nii trotsi täis, et ta läks linna vastu kohtusse ja võitis kahes kohtuastmes.

See lugu algas Margus Puisile läinud aasta septembris, kui ta parkis viieks minutiks auto, et tuttavale asja üleandmiseks turuhoonest läbi hüpata. Turuhoone parklas on esimene parkimistund tasuta ja Puis sättis armatuurlauale parkimiskella näitama aega 13.39.

Naasnud, avastas ta, et kontrolör oli juba vormistanud viivistasu otsuse summas 240 krooni selgitusega, et parkimisaeg oli märgitud mitteüheselt mõistetavana.

Tunniseier asetses kellal foto järgi otsustades millimeetrike enne kahte.

Trots tuli peale

«Parkides nägin, et kontrolör kõnnib ringi, tema nägi kindlasti ka mind,» rääkis Puis. «Sain kontrolöri samast kätte, palusin selgitada, see naisterahvas ütles, et ei ole kohustatud kuhugi tulema ega midagi selgitama.»

Puis andis linnavalitsusse vaide, mis jäi rahuldamata. Kogu lugu ja ametnike seisukohad olid talle väga vastukarva. «Siis tuli trots peale, mul on piisavalt raha, teen selle tsirkuse läbi,» jutustas ta. Andiski asja kohtusse.

Tartu halduskohus asus tänavu kevadel seisukohale, et  kaebaja seatud parkimiskellalt oli võimalik tuvastada parkimise algusaeg 13.39.

Kohus märkis, et alternatiivselt loetav kellaaeg 14.39 oli parkimiskella paigutamise hetkel tulevikus saabuv kellaaeg. Ebamõistlik on eeldada, et inimene märgib parkimiskellale tulevikus saabuva kellaaja.

«Kuna parkimiskellalt alternatiivselt loetav kellaaeg oli käesoleval juhul parkimiskella kontrollimise hetkel veel saabumata, pidi märgitud aeg 13.39 olema kontrollijale arusaadav,» leidis kohus.

Tartu linnavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, kus osutas, et tasuta parkimise aja kasutamiseks on sõidukijuhil kohustus anda teada parkimise alustamise aeg. Põhiküsimuseks oli linna seisukohast see, kas järgmisele tunnile osutava seieriga saab tähistada eelnevat tundi.

Linn viitas oma seisukohas, et võimalik on isiku poolt parkimise lõpuaja märkimine, mõne muu kellaaja märkimine osuteid segamini ajades, isiku eksimus kellaajas ja parkija pahatahtlikkus.

Ringkonnakohus asus kella küsimuses Puisi poolele. Kohtu arvates on ebamõistlik eeldada, et inimene märgib parkimiskellale tulevikus saabuva kellaaja, kuna õigusaktidest tulenevalt tuleb tähistada just parkimise algusaeg. Kontrolör saanuks alternatiivselt loetava ühe võimaliku kellaaja – 14.39 – hõlpsalt välistada.

Tänu sellele asjaolule ei saa ringkonnakohtu arvates parkimiskella näitu pidada selle kontrollimise hetkel üheselt mittemõistetavaks.

Inimesed löövad käega

Puis kommenteeris, et kuigi linn viitab ulatuslikule kohtupraktikale selles küsimuses, on viimastel aastatel halduskohtusse jõudnud üksnes viis sellist vaidlust, kolm nendest on linn kaotanud. See näitab Puisi meelest, et inimesed lihtsalt ei viitsi väikese trahvi pärast jännata ja löövad käega, mida aga linn kuritarvitab.

Tartu linnasekretär Jüri Mölder ütles, et linn loobus kõnealusel juhul vaidluse jätkamise taotlusest riigikohtus.

Varem on linn püüdnud kahel juhtumil teemat riigikohtus edasi menetleda, kuid riigikohus ei võtnud asju menetlusse. Mölder lausus, et linn ei taha vaielda vaidlemise pärast, vaid et praktika oleks selgem.

«Kohus ei võimalda arvestada parkija võimalikku pahatahtliku käitumise varianti. Seda võiks sellest järeldada,» ütles Mölder. «Linn korrigeerib pidevalt oma praktikat. Oleme andnud suurema eksimisruumi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles