Prügiprobleemide varjatud pool
9. jaanuar 2009, 17:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi väidetavalt vähe prügi tekitavate Kohila valla elanike mure igakuise kohustusliku prügiveo pärast tekitas aasta lõpus suure poleemika ning sundis valda pöörduma riiklike institutsioonide poole jäätmeseaduse muutmiseks, on oluliseks probleemiks ka jäätmete omaalgatuslik käitlemine.
Kohila vallas 1. detsembrist 2008 rakendunud korraldatud jäätmevedu tõi kaasa elanike protesti, kuna vald määras minimaalseks prügikonteinerite suuruseks 80 liitrit, väites, et jäätmevedaja ei saa käidelda teistsuguse suurusega konteinereid.
Probleem tekkiski sellest, et elanikel ei teki väidetavalt piisavalt palju prügi, et igakuiselt 80-liitrist konteinerit täita. Kuigi vald andis mõni aeg pärast korraldatud jäätmeveo rakendamist elanikele võimaluse kasutada väiksema koguse prügi jaoks kilekotiteenust, on prügi veohind sõltumata kogusest ikka üks ja sama. Et vedu peab olema igakuine, sätestab aga juba seadus.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek näeb siin valla viga, kuna minimaalne konteinerite suurus on tõepoolest valla määrata ja tema sõnul on tegemist jäätmeseaduse rakendamise eel tegemata jäetud eeltööga.
«Vald on see, kes korraldab konkursi, vald on see, kes paneb konkursile tingimused,» rõhutas Eek. Vedajal ei ole tema sõnul mitte mingisugust õigust reegleid seada, vedaja on kohustatud täitma valla lepingut ja valla tingimusi.
Prügi omaalgatuslik käitlemine
Kuigi vald ja lõpuks ka Raplamaa omavalitsuste liit ühines aasta lõpus oma elanike pöördumisega riiklike institutsioonide poole, ei ole korraldatud jäätmeveo tihedus, mille kohast seadusesätet muuta soovitakse, ega ka prügikonteineri suurus ainsateks probleemideks.
Kohila valla keskkonnanõunik Marjaliis Kivisaar tunnistas Tarbija24.ee küsimustele vastates, et vallas esineb nii prügi omaalgatuslikku ja valet käitlemist kui ka selle sokutamist teiste prügikastidesse.
«Inimesi ja käitumismotiive on igasuguseid, ka Kohilas on tulnud kaebusi, et kortermajade prügikastidesse tuuakse eramajade prügi, õuelõkkes põletatakse plastpudeleid ja kilet,» tõdes Kivisaar. Muret teeb tema sõnul ka metsadesse ja parkidesse veetud prügi ning ettekirjutusi jäätmekorralduseeskirja ja heakorra rikkumiste pärast on tehtud kõigile, kelle süü kinnitust on leidnud.
Kivisaar nentis, et inimeste arusaamad ei muutu üleöö ning teinekord on vaja tervet põlvkonda, et mõtteviis muutuks. Nii peituvad jäätmeseadusega kerkinud küsimuste lahendused tema sõnul pidevas teavitustöös.
«Igal kevadel korraldame suvilapiirkondade aiandusühistutes infokoosolekuid, kus reeglid ja sanktsioonid kõik uuesti meelde tuletatakse. Teeme ühiseid koristustalguid ja jagame õpetust prügi sorteerimisest. Jälgime ka prügi põletamist ja ohtlike materjalide ladustamist kinnistutel,» märkis Kivisaar.
Seadus muutub
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek märkis Kohila prügiveoprobleemist rääkides, et kahjuks ei ole algatatud sisulist arutelu, vaid on kinni võetud ühest seaduse punktist, mis sätestab olmejäätmete regulaarse äraveo kohustuse tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuu jooksul.
Kuigi konkreetselt valla pöördumise peale pole Eegi kinnitusel midagi muutma hakatud, on tema sõnul keskkonaministeeriumis valmimas jäätmeseaduse muutmise eelnõu, mis on peamiselt seotud uute euroliidu direktiividega.
«See peaks jõudma jaanuaris kooskõlastusringile ja pärast kooskõlastamist Vabariigi valitsusse ja pärast seda riigikogusse,» rääkis Eek. Reaalselt võidakse Eegi hinnangul seadust muuta juunis. Vahepealsete arutelude käigus võib midagi muutuda ka praeguse prügiveo sageduse osas, kuid hetkel selle punkti muutmist ei plaanita.
Samas märkis Eek, et kuigi lisaks Kohila vallavalitsusele on kindlasti palju teisigi, kes sooviks, et prügi äraveo kohustus ei oleks seaduse järgi igakuine, on palju ka neid, kes soovivad, et see säte kindlasti alles jääks.
Eek kinnitas, et igakuine prügivedu on tava Euroopas ja Soomes-Rootsis on suuremates linnades isegi täiesti tavaline segajäätmete kogumine kord kahe nädala jooksul. «Jäätmeseaduse nõuded, mida me siin püüame rakendada ja mille suhtes ühtepidi tohutu vastuseis on, on need nõuded, mis on olnud Põhjamaades, Kesk-Euroopas rakendatud 20-30 aastat,» rääkis Eek.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja tõdes, et nii kaua, kui inimestele on antud vabadus, võib prügi leida ka metsast, kuid kui me seda ei taha, peab jäätmevedu kuidagi reguleerima.
Üks asi, mida ettevalmistatava eelnõuga seaduses muuta tahetakse, on Eegi sõnul seotud jäätmevaldajate registriga. Praegu peab jäätmevaldajate registri tagama vaid selline kohalik omavalitsus, kus korraldatud jäätmevedu on kohustuslik, kuid tulevikus oleks registri kohustus kõikidel omavalitsustel.
«Teiseks, kui on väljaspool süsteemi üle 2 protsendi majapidamistest ja kui ei ole ka jäätmejääma teenus kättesaadav 15 km raadiuses, siis igasugune prügi, mis on laiali, on kohaliku omavalitsuse vastutusel,» rääkis Eek.
Praegu kohalik omavalitsus peremehetu prügi eest sisuliselt ei vastuta ja vastutus langeb maaomaniku õlule, kes pole tavaliselt tema maale sokutatud prügi tekitamisega seotud.