Kahjud kuni 500 000 eurot: iga kaheksas eestlane satub välismaal liiklusõnnetusse

Tarbija24
Copy
Eestlastega juhtub välismaal üsna palju õnnetusi.
Eestlastega juhtub välismaal üsna palju õnnetusi. Foto: Craig Robinson / PantherMedia / Craig Robinson

If Kindlustuse uuringust selgus, et välisriigis autoga sõitvatest Eesti inimestest satub liiklusõnnetusse iga kaheksas ehk 13%. Kahjud ulatuvad kuni poole miljoni euroni.

Autoreisid välismaale on muutunud Eesti inimeste seas üha populaarsemaks. Teisi riike külastades sõidetakse nii isikliku kui ka rendiautoga. Kui lähiriikides eelistatakse kasutada isiklikku autot, siis kaugemates maades pigem rendiautot.

If Kindlustus viis tänavu suvel läbi uuringu, et selgitada välja, kui tihti satuvad Eesti juhid välisriikides liiklusõnnetusse ja kes tavaliselt neid õnnetusi põhjustab.

Uuringust selgus, et isiklikku või rendiautot on välisriigis kasutanud 71% Eesti inimestest. Seega on teistes riikides autoga sõitmine vägagi populaarne. Paraku näitab seda ka liiklusõnnetuste arv. Uuringust ilmnes, et koguni 13% välisriigis autot juhtinud Eesti inimestest on osalenud liiklusõnnetuses, kas siis õnnetuse põhjustaja või kannatajana.

If Kindlustuse sõidukikahjude grupijuhi Martin Kuke sõnul on välisriigis auto juhtimine seotud märksa suuremate riskidega kui sama tegevus kodumaal.

«Inimestele võivad olla harjumatud teise riigi teeolud, maastik, teistsugused teemärgistused ja liiklusmärgid, erinevad sõidukiirused ja sõidukultuur. Kui siia liita ka võõras riigis enda jaoks tundmatu rendiauto kasutamine, on juht kindlasti keerulisemas olukorras kui tavaliselt,» selgitas Kukk.

Rendiautodega juhtub õnnetusi sagedamini

Kuna paljud Eesti inimesed külastavad lähiriike isikliku autoga, pole ka imestada, et kaks kolmandikku liiklusõnnetustest juhtub enda autoga ja üks kolmandik rendiautoga. Samas näitavad rendiautodega juhtunud õnnetused seda, et inimestel on raske harjuda korraga nii teise riigi sõidukultuuri kui ka enda jaoks uue sõidumasinaga.

«Selgus ka see, et välisriigis juhtunud õnnetustest ligikaudu 70% põhjustaja oli Eesti elanik. Kõige enam juhtub välisriigis õnnetusi inimestega vanuses 45–54 aastat ja 25–34 aastat (õnnetuses on osalenud vastavalt 18% ja 16% juhtidest),» täpsustab Kukk. «Kõige vähem aga juhtub õnnetusi inimestega, kel vanust 55–65 aastat. Kuigi ka selles vanusegrupis kasutab välisriikides autot 60% vastajatest, on liiklusõnnetuses osalenud neist ainult 5%.»

Ka If Kindlustuse kahjustatistika näitab, et üsna suur osa liiklus- ja kaskokindlustuse kahjudest toimub välisriikides – viimastel aastatel kummaski kindlustusliigis ligikaudu 10% kahjudest. 33% õnnetustest on juhtunud Soomes, 15% Rootsis, 8% Saksamaal, 7% Lätis ja 6% Norras.

Liiklusõnnetuse kahju võib ulatuda sadade tuhandete eurodeni. «Näiteks möödunud aastal põhjustas Eesti veokijuht Suurbritannias õnnetuse, kus kannatanud sõiduki kaasreisija tervisekahjustuste hüvitised ulatusid ligi 500 000 euroni. Aasta varem juhtus Soomes liiklusõnnetus, kus kannatanu sai tõsiseid tervisekahjustusi ja taastusravi kulude summa ületas 360 000 eurot. Sellised näited ei ole kindlasti igapäevased, kuid annavad selge pildi, et liiklusõnnetuste juures pole autode kahjud enamasti kõige tähtsamad ning inimeste ravikulud ja hüvitised võivad kujuneda märksa suuremaks.»

Eesti inimeste välisriikides juhtunud liiklusõnnetusi käsitlev uuring viidi läbi If Kindlustuse tellimusel tänavu suvel. Uuringus osales üle 1000 Eesti inimese ja selle korraldas ettevõte Inspired Communications.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles