Soomlased jooksevad Eesti alkoholile tormi: kuuga kasvas alkovedu pea poole võrra

Алкоголь

FOTO: Dominic Lipinski / PA Wire/ PA Images / Scanpix

Eestist tulnud soome laevareisijate alkoholivedu kasvas juulis aastavõrdluses inimese kohta liitrites mõõdetuna 40 protsenti ning Eestisse peamiselt odavama alkoholihinna tõttu reisinute arv kahekordistus, teatas Soome õlu ja karastusjookide tööstuse liit uuele uuringule tuginedes.

Uuringu viis läbi firma TAK Oy, kes küsitles Eesti ja Soome vahet Eckerö Line'i, Viking Line'i ja Tallinki laevadega reisivaid soomlasi.

1. juulil jõustusid Eestis alkoholi-, tubaka- kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega vähenesid õlle, siidri ja kange alkoholi aktsiisimäärad 25 protsenti.

Tööstusliidu sõnul osutus mure Eesti alkoholiaktsiisi langetuse mõju pärast asjakohaseks, sest langetamise järel asus reisijate alkovedu reipalt kasvama.

«Kuigi oskasime alkoholi toomise kasvu oodata, siis numbrite kasv on üllatavalt järsk. Neljast reisijast kolm toovad endaga kaasa alkoholi ning kogused on aina suuremad,» ütles tööstusliidu tegevjuht Riikka Pakarinen eile.

Lisaks kahekordistus nende inimeste hulk, kes ütlevad, et Eestisse reisimise ainus või tähtis põhjus on alkoholi odavam hind. Pea kõik nad ütlevad, et toovad Eestist endale alkoholi igapäevaseks tarbimiseks.

«Eelmise aasta juulis ütles umbes iga kümnes, et hind mõjutab reisimise otsust. Nüüd motiveerib alkoholi odavam hind igat neljandat,» lisas Pakarinen.

Ta rõhutas, et sellises olukorras ei saa Soome oma alkoholiaktsiisi tõsta.

«Õlletööstus on rahul rahandusministri ettepanekuga jälgida alkoholi reisijateveo arengut ning lükata aktsiisi tõstmine tulevasse aastasse. Siin ei saa eelarvearuteludel libastuda.»

Uuringu järgi oleks viinaralli asemel paslikum nimetada toimuvat õlleralliks.

Kui 2018. aasta juulis tõi endaga Eestist õlut kaasa 29 protsenti reisijatest, siis selle aasta juulis oli näitaja 38 protsenti. Lisaks oli õllekoorem raskem.

«Kui eelmise aasta juulis tõid reisijate grupid keskmiselt 28 liitrit õlut, siis selle aasta juulis kasvas kogus 32 liitrile. Inimese kohta kasvas kogus liitrites 33 protsenti,» lausus Pakarinen.

Aina enamad reisijad toovad ka teisi alkohoolseid jooke.

Siidrit toonute hulk kasvas juulis aastavõrdluses 17 protsendilt 25 protsendile ning reisijate grupi kogus kasvas 13 liitrilt 14 liitrile. Longerot toonute hulk kasvas juulis aastavõrdluses 20 protsendilt 29 protsendile ning reisijate grupi kogus kasvas 18 liitrilt 20 liitrile.

Likööri toonute hulk kasvas 10 protsendilt 19 protsendile ning veini toonute hulk 37 protsendilt 46-le.

Juulis kahanes aastavõrdluses vaid kanget alkoholi toonud inimeste hulk - 35 protsendilt 33 protsendile.

Soomlased tõid juulis endaga kodumaale kaasa kokku 4,7 miljonit liitrit alkohoolseid jooke, mida oli eelmise aasta juuliga võrreldes 1,4 miljonit liitrit rohkem.

Absoluutalkoholi ümberarvutatuna oli toodud kogus 364 000 liitrit, mis on eelmise aasta juuliga võrreldes umbes 19 protsenti rohkem.

Rohkem kui sada liitrit toonud maaletoojate arv ei kasvanud, kuid 20-100 liitrit toonud reisijate osakaal kõikidest toojatest suurenes 44 protsendilt 51 protsendile.

Näib, et Läti pole soomlaste seas turuosa Eestile kaotanud, eriti suurte alkoholi maaletoojate seas. Umbes 40 protsenti rohkem kui sada liitrit alkohoolseid jooke toonutest ütles, et ostsid selle väljaspool Eestit.

Lisaks õlu ja karastusjookide tööstuse liidule olid küsitluse tellijate seas teenindussektori ametiühing PAM, esmatarbekaupade ühing PTY, reisi- ja restoraniteenuste ühing MaRa ja Soome alkohoolsete jookide ühendus SAJK.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles