Vanahärralt nõutakse 45 000 eurot laenu eest, mida ta võtnud pole

Raha. Vanahärra kaotas tunduvalt enam, kui illustreerival pildil.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti Õigusbüroo poole pöördusid 70-aastase vanahärra sugulased, kelle eakalt pereliikmelt nõutakse kohtu kaudu 45 000 euro tagastamist. Väidetavalt on härra sellise summa laenanud Ühendkuningriigis registreeritud ettevõttelt sularahas ega ole seda tähtaegselt tagastanud.

Juristid kahtlustavad skeemitamises üht kodumaist ettevõtet, kes hankis vanahärra allkirja laenulepingule hoopis teise juhtumi raames. Juristid paluvad oma eakatel lähedastel silm peal hoida ning nendega regulaarselt suhelda, samuti tuleks nende kõrval olla asjaajamiste juures, sest ühest allkirjast võib sõltuda palju, teatas Eesti Õigusbüroo, mis pakub koostöös justiitsministeeriumiga tasuta ja soodustingimustel õigusabi.

Läks võlgniku vastu abi otsima

Vanahärra sattus mõni aeg tagasi liiklusõnnetusse, kus õnnetuse põhjustaja palus kindlustust õnnetusest mitte teada anda ning lubas ise kõik kahjud korvata. Seda aga ei juhtunud ning vanahärra pöördus ajalehekuulutuse peale ühe ettevõtte poole, kes lubas võlgnevuse sisse nõuda.

Ettevõtte esindaja nõudis temalt erinevatele paberitele allkirju ja väidetavalt olid kõik paberid seotud kõnealuse liiklusõnnetuse kahjude sissenõudmisega. Nüüd aga on juristidel kahtlus, et ettevõtte esindaja palus allkirja ka laenulepingule – laenulepingul on tõesti vanahärra allkiri, kuid lepingu sisust ega olemusest ei tea ta midagi.

Samuti ei viita miski sellele, et ta oleks saanud sularaha 45 000 eurot, kontode väljavõtted ning päringud seda ei kinnita. On võimalus, et ettevõtte esindaja sai aru inimese dementsuse ilmingutest ning kasutas olukorda ära.

Eesti Õigusbüroo juristi Artjom Morozovi sõnul puutuvad juristid üsna sageli kokku kelmuste ning petistega, kes kasutavad ära vanainimese tervislikku seisundit, et petta välja raha või kinnisvara.

Petised tegutsevad süsteemselt

«On selge, et selliste kelmuste ärahoidmiseks peab ka riik panustama, et vanuritelt ei oleks nii lihtne raha ja kinnisvara välja petta. Ka selle loo puhul ei olnud politsei nõus kriminaalasja algatama, kuigi meie silmis on koosseis täiesti olemas,» rääkis Morozov.

Ta lisab, et sama ettevõtte ja sama esindaja pärast on Eesti Õigusbüroo poole ka varem pöördutud, nii et see viitab juba süsteemsele tegutsemisele. «Minu soovitus on: hoidke oma lähedastel silm peal ning olge nende eluga kursis. Seda enam, kui lähedane on vanem inimene ning kannatab mõne tervisehäda käes, olgu siis dementsus või midagi muud sarnast. Just sellised inimesed on kelmidele kerge saak,» lisas Morozov.

Morozov toob näite eelmisest aastast, kus õigusbüroo poole pöördus inimene, kes teadmatusest oli enda hooldajale andnud kõik õigused tema varaga toimetada – nüüd oli tekkinud võimalus, et ta jääb ilma kogu oma maisest varast, just selle ühe allkirja tõttu volitusel.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles