Võlakütid noolivad pensioniraha

Võlakütid soovivad vabanevast rahast oma osa saada.

FOTO: Viola Böhme / PantherMedia / Viola Böhme

II pensionisamba kriitika üks osa on olnud, et see on kohustuslik ning sealt ei saa raha kätte siis, kui seda vaja on. Tähelepanuta on jäänud aga medali teine pool. Nimelt on see ka riigi ja võlaküttide eest kaitstud.

Isegi, kui inimene muutub maksejõuetuks, on II pensionisambasse kogutud vara seaduse silmis puutumatu. Sealt ei saa võlga nõuda ei riik, näiteks maksuamet, ega võlausaldajad.

Nüüd, kus II pensionisambast saab valitsuse plaanide kohaselt raha välja võtma hakata ja kogu sammas muutub vabatahtlikuks, sööstab see kohe ka võlaküttide radarile. Püüdma võidakse hakata mitte ainult juba välja võetud pensioniraha, vaid ka survestama võlgade katteks II pensionisambast loobuma.

Inkassol võib tekkida huvi vabaneva raha vastu

FOTO: Randolf Berold / PantherMedia / Randolf Berold

Statistika järgi on teise pensionisambaga liitunutest pooltel kogunenud pensionikontole alla 4000 euro ja pooltel üle 4000 euro, kirjutas ERR. Kui kodanik peaks otsustama sellest tuleval aastal loobuda, tasuma sellelt tulumaksu, siis peaks 4000 eurot aluseks võttes 2021. aastal laekuma tema kontole ligi 3200 eurot.

Võrdluseks, Eesti suurima inkassofirma Julianus Inkasso juht Ülar Maapalu rääkis augustis Postimehele, et võlgade hulk ei ole viimasel ajal Eesti küll kasvamas, kuid keskmine võlasumma inimese kohta on kasvanud viimastel aastatel päris palju. «Kui keegi jääb võlgu, siis mitte enam 500 eurot, vaid 3000–5000 eurot ning sellisest võlast väljarabelemine võtab aega – eriti, kui isiklik eelarve on pingeline,» rääkis Maapalu.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles