Valitsuse salalaegas, mis põleb rutem kui II pensionisammas
28. august 2019, 13:52
/nginx/o/2019/07/31/12422911t1h4a7b.jpg)
Terased lugejad juhtisid tähelepanu teise pensionisamba ja töötuskindlustuse sarnasustele ja erinevustele: töötukassa reserve kasutab valitsus kiire ja odava laenulaekana, samas kui teisest otsast närib kogutud enam kui 800 miljonit eurot inflatsioon.
Mis on sarnast?
Teise pensionisambasse makstakse neli protsenti sotsiaalmaksust ja töötaja ise maksab kaks protsenti palgast. Töötuskindlust maksavad korraga samuti töötaja (1,6 protsenti palgast) ja tööandja (0,8 protsenti palgast).
Keskmise palga saaja on töötuskindlustust aastatel 2002–2019 maksnud veidi üle 3100 euro ja tööandja lisaks 1500 eurot. Kokku 4600 eurot. Keskmise palga saaja on teise sambasse samal ajal maksnud ligi 3700 eurot ja riik sotsiaalmaksu arvelt juurde 7300 eurot. Kokku 11 000 eurot.
Mis on erinevus?
Töötuskindlustuse hüvitist ei pruugi mõni inimene kunagi saada, kuid peab kindlustusmakseid ikkagi tegema. Pensionit hakkab iga inimene teisest sambast kunagi kindlasti saama või saab selle pärandada.
Teine pensionisammas teenib raha juurde, aga töötukassa reserv ei teeni midagi ja seda raha närib inflatsioon. Töötukassa reservist saab valitsus raha igal ajal mugavalt laenata, teise pensionisamba fondidest ei saa või on see väga keeruline (nt võlakirjadena).
Valitsuse salalaegas
Postimees kirjutas täna, et kuigi töötukassa reserv lööb juba aastakümne rekordit ning kompab tuleval aastal 900 miljoni euro piiri, pole töötuskindlustusmakset saabuva kriisi hirmus alandatud juba kuus aastat. Selle asemel kasutab valitsus reservi eelarveaukude lappimiseks.
Töötukassa nõukogu tegi augusti keskel ettepaneku jätta töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 ja tööandjad 0,8 protsenti. Nii on see püsinud juba kuus aastat. Tänu kõrgele hõivele ja kiirele palgatõusule on reserv kiiresti kasvanud ning ületab 2007. aasta majandusbuumi tippu juba ligi viis korda. Seejuures ei teeni reserv peaaegu midagi, mis tähendab, et igal aastal sööb seda raha inflatsioon, mis viimastel aastatel on Eestis püsinud kolmest protsendist kõrgemal.
Nii ongi kriitikud öelnud, et töötukassa reserv on justkui valitsuse salalaegas, kust odavalt raha laenata. Nimelt, kuigi töötuskindlustuse mõte on tagada töötajale hüvitis töötuks jäämise korral, ei kindlustata töötuskindlustusmaksetega ainult töötuks jäämise riski, vaid keskvalitsus maksab sellest rahast ka jooksvaid kulusid, kirjutas riigikontrolör Janar Holm.